Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa kriis Tallinna börsi ei puudutanud

    Eelmine nädal algas kõigil maailma finantsturgudel teatega Venemaa reformimeelse valitsuse tagasikutsumisest ja Viktor T?ernomõrdini naasmisest valitsusjuhi kohale. Üliärev nädal Venemaa finantsturgudel, mille jooksul rubla kurss kukkus ca 13--14 dollarile ja Venemaa kauplemissüsteemi indeks ligi 20 protsenti. Maailma aktsiaturgudele mõjus Venemaa majanduslik kaos laastavalt ning enamik aktsiaturge eesotsas NYSEga läksid langusele.
    Tallinna börs suutis aga jätkata oma teed ja lõpetas maailma finantsturge kõigutanud nädala 10,7protsendiga plussis. ÄP indeks kerkis üle-eelmise reede 410,92 punktilt 454,76 punktile möödunud reedel. Neljapäevast neljapäevani oleks tõusuprotsent olnud isegi 26,0%.
    «Põhisüüdlane» börsi jätkuvas tõusus ja ligi 600 mln kroonises nädalakäibes oli loomulikult Hansapanga aktsia. Absoluutnumbrites oli 590,45 mln kroonine nädalakäive kogu käesoleva aasta arvestuses kolmas tulemus. Võrreldes käivet aga taas 10 mld kr piirile läheneva (9,89 mld kr) turu kogukapitalisatsiooniga, moodustas börsisüsteemi käive möödunud nädalal 5,97% turukapitalisatsioonist, mis on konkurentsitult tugevaim näitaja sel aastal (järgmine tulemus on 4,66% ja aasta keskmine 2,56%).
    Pole siiski põhjust rääkida erakordselt elavast kauplemisest börsil. Elavat huvi on investorid ilmutanud vaid Hansapanga aktsia vastu, mis moodustas kogu turu käibest ligi 85%. Hansapanga aktsia kokkuostmist jätkas möödunud nädala Swedbank, kes teatas reedel, et on omandanud 20% panga aktsiatest.
    Swedbanki infojuht teatas reedel, et esialgu ei kavatseta oma osalust Hansapangas enam tõsta. Arvestades Põhjamaade pankade järjest suurenevat huvi ja aktiivsust Balti turgudel, võib tegelikkus kujuneda siiski teistsuguseks. On tõenäoline, et aktsiate kokkuostmises tehakse väike paus, kuid kui madalseis aktsiaturul jätkub, on situatsioon oma osaluse suurendamiseks strateegilisele investorile äärmiselt soodus.
    Arvata võib, et kui Swedbankil on Eestis ja Baltimaades tervikuna tõsised plaanid, soovitakse saada Hansapanga suurimaks aktsionäriks. Praegu on suurim, 27,7protsendine osalus Merita panga klientidel.
    Palju kõneainet pakkus möödunud nädalal seoses Venemaa valitsuse lühiajaliste võlakirjade (GKO) restruktureerimisega Venemaaga seotud varade osa pankade bilanssides. Õli valas tulle see, et mõnedel Läti pankadel ulatus selliste varade osa kuni 14 protsendini varadest.
    Suhteliselt kõige suurem positsioon Eesti pankadest kardeti olevat Forekspangal. Neljapäeval selgus, et Forekspanga Venemaaga seotud investeeringud moodustavad panga varadest veidi üle 1 protsendi ehk 28,9 mln kr. Ühispangal moodustasid Venemaaga seotud investeeringud grupi lõikes ca 0,35% varadest ehk 58,7 mln kr ja Hansapanga grupil 0,95% ehk 250 mln kr, millest 76 miljonit on paigutatud kurikuulsatesse GKOsse.
    Möödunud nädalal selgus ka Viru Ranna aktsia edasine saatus -- nimelt otsustas ettevõte hetkel aktsia börsi nimekirjades noteerimist mitte taodelda ja seega saab alates homsest Viru Ranna aktsiaga kaubelda vaid börsivälisel turul. Tulevikus võib aktsia siiski börsile naasta.
    Meeldiva uudisena rahuldas börsi noteerimiskomisjon oma teisipäevasel istungil lõpuks kinnisvara arendusfirma Pro Kapital aktsiate noteerimistaotluse. Aktsia lisanimekirjas noteerimise taotluse esitas börsile möödunud nädalal Tallinna külmhoone.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Kallas võimukõnelustest: üle kuu aja on möödas ja leitakse ikka uusi asju
Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on võimuläbirääkimistel sotside ja Isamaaga jõutud paljudes asjades kokkuleppele, kuigi mõni pool seda välja öelda ei soovi.
Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on võimuläbirääkimistel sotside ja Isamaaga jõutud paljudes asjades kokkuleppele, kuigi mõni pool seda välja öelda ei soovi.
Läti taastab kohustusliku ajateenistuse
Läti plaanib seoses Venemaa põhjustatud pingetega taastada järk-järgult meestele kohustusliku kaitseväeteenistuse, teatas kaitseminister Artis Pabriks.
Läti plaanib seoses Venemaa põhjustatud pingetega taastada järk-järgult meestele kohustusliku kaitseväeteenistuse, teatas kaitseminister Artis Pabriks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.