• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa kriis Tallinna börsi ei puudutanud

    Eelmine nädal algas kõigil maailma finantsturgudel teatega Venemaa reformimeelse valitsuse tagasikutsumisest ja Viktor T?ernomõrdini naasmisest valitsusjuhi kohale. Üliärev nädal Venemaa finantsturgudel, mille jooksul rubla kurss kukkus ca 13--14 dollarile ja Venemaa kauplemissüsteemi indeks ligi 20 protsenti. Maailma aktsiaturgudele mõjus Venemaa majanduslik kaos laastavalt ning enamik aktsiaturge eesotsas NYSEga läksid langusele.
    Tallinna börs suutis aga jätkata oma teed ja lõpetas maailma finantsturge kõigutanud nädala 10,7protsendiga plussis. ÄP indeks kerkis üle-eelmise reede 410,92 punktilt 454,76 punktile möödunud reedel. Neljapäevast neljapäevani oleks tõusuprotsent olnud isegi 26,0%.
    «Põhisüüdlane» börsi jätkuvas tõusus ja ligi 600 mln kroonises nädalakäibes oli loomulikult Hansapanga aktsia. Absoluutnumbrites oli 590,45 mln kroonine nädalakäive kogu käesoleva aasta arvestuses kolmas tulemus. Võrreldes käivet aga taas 10 mld kr piirile läheneva (9,89 mld kr) turu kogukapitalisatsiooniga, moodustas börsisüsteemi käive möödunud nädalal 5,97% turukapitalisatsioonist, mis on konkurentsitult tugevaim näitaja sel aastal (järgmine tulemus on 4,66% ja aasta keskmine 2,56%).
    Pole siiski põhjust rääkida erakordselt elavast kauplemisest börsil. Elavat huvi on investorid ilmutanud vaid Hansapanga aktsia vastu, mis moodustas kogu turu käibest ligi 85%. Hansapanga aktsia kokkuostmist jätkas möödunud nädala Swedbank, kes teatas reedel, et on omandanud 20% panga aktsiatest.
    Swedbanki infojuht teatas reedel, et esialgu ei kavatseta oma osalust Hansapangas enam tõsta. Arvestades Põhjamaade pankade järjest suurenevat huvi ja aktiivsust Balti turgudel, võib tegelikkus kujuneda siiski teistsuguseks. On tõenäoline, et aktsiate kokkuostmises tehakse väike paus, kuid kui madalseis aktsiaturul jätkub, on situatsioon oma osaluse suurendamiseks strateegilisele investorile äärmiselt soodus.
    Arvata võib, et kui Swedbankil on Eestis ja Baltimaades tervikuna tõsised plaanid, soovitakse saada Hansapanga suurimaks aktsionäriks. Praegu on suurim, 27,7protsendine osalus Merita panga klientidel.
    Palju kõneainet pakkus möödunud nädalal seoses Venemaa valitsuse lühiajaliste võlakirjade (GKO) restruktureerimisega Venemaaga seotud varade osa pankade bilanssides. Õli valas tulle see, et mõnedel Läti pankadel ulatus selliste varade osa kuni 14 protsendini varadest.
    Suhteliselt kõige suurem positsioon Eesti pankadest kardeti olevat Forekspangal. Neljapäeval selgus, et Forekspanga Venemaaga seotud investeeringud moodustavad panga varadest veidi üle 1 protsendi ehk 28,9 mln kr. Ühispangal moodustasid Venemaaga seotud investeeringud grupi lõikes ca 0,35% varadest ehk 58,7 mln kr ja Hansapanga grupil 0,95% ehk 250 mln kr, millest 76 miljonit on paigutatud kurikuulsatesse GKOsse.
    Möödunud nädalal selgus ka Viru Ranna aktsia edasine saatus -- nimelt otsustas ettevõte hetkel aktsia börsi nimekirjades noteerimist mitte taodelda ja seega saab alates homsest Viru Ranna aktsiaga kaubelda vaid börsivälisel turul. Tulevikus võib aktsia siiski börsile naasta.
    Meeldiva uudisena rahuldas börsi noteerimiskomisjon oma teisipäevasel istungil lõpuks kinnisvara arendusfirma Pro Kapital aktsiate noteerimistaotluse. Aktsia lisanimekirjas noteerimise taotluse esitas börsile möödunud nädalal Tallinna külmhoone.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.