Balti piirkond Norra prioriteet

1997. aastal oli Norra üks suuremaid välisinvestoreid Eestis, jäädes alla vaid Soomele. Enamjaolt on Eestis kanda kinnitanud suurfirmad. Majandusminister loodab, et edaspidi jõuavad suurfirmade kiiluvees ning nende kogemusest õppides kohale ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Lätis paistavad esimeses järjekorras silma Norra firmade suurinvesteeringud kaubandusse ja kinnisvarasse. Leedus on suurem osakaal väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Suur osa selles on kahe riigi kohalike omavalitsuste koostööl.

Majandusalase koostöö edendamiseks Balti riikidega soovib Norra valitsus nii kahepoolsete kui multilateraalsete kontaktide kaudu luua majandusringkondadele Balti riikides veelgi soodsamad ettevõtlustingimused. Sellele aitab kaasa nii Balti riikide vastuvõtmine maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks kui ühinemine Euroopa Liiduga, lisaks EFTA raames Balti riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutele.

Valitsus püüab koostööd omalt poolt stimuleerida tõstes Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks koostatud koostööprogrammis prioriteetse investeerimispiirkonna staatusesse. Teisalt on valitsus teinud ettepaneku muuta garantiitingimused Balti ja SRÜ riikide jaoks paindlikumaks ning kaotada vastugarantiide nõue.

Lars Sponheim leiab, et Norra firmade senised kogemused Balti riikides on Norra majanduse jaoks oluline ressurss, mis koos valitsuse jõupingutustega soodsamate ettevõtlustingimuste loomiseks peaks Norra firmade aktiivsust Balti riikides oluliselt suurendama.

1997. a kaks suurimat investorit olid laevakompanii Tschudi & Eitzen, kes omandas aktsiate kontrollpaki Eesti Merelaevanduses, ning meediakontsern Schibsted, kes omandas osaluse ASis Taska. Schibstedi investeeringule on tänavu lisandunud 92,5% ASist Postimees ning ligi 90% ASist Sõnumileht.

Statoilil on Eestis 14 tanklat, plaanis on rajada 20--25 bensiinijaama.

Hydro Texaco on siiani avanud kuus tanklat.