• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohtla-Järve miljardi projekt venib kevadesse

    Nitrofert maadleb metanoolitehase ehitamisega

    Nitroferdi omaniku, Venemaa gaasikontserni Gazprom esindaja Eestis Sergei Zagrebailov ütles, et kui leping tehase ehitajatega eelmise aasta novembris alla kirjutati, olid Gazpromi esindajad veendunud, et mais on kõik valmis ehituse alustamiseks.
    Nitroferdi peadirektor Nikolai Kuta?ov ütles eelmisel aastal, et põhimõtteline kooskõlastus Saksa suurima kommertspangaga Deutsche Bank on sündikaatlaenu saamiseks olemas, kuid täita tuli veel rida tingimusi.
    «Projekti rahastaja jaoks olulisema tagatise, pikaajalise gaasitarnete lepingu sõlmimine osutus keerukamaks, kui algselt arvati,» märkis Sergei Zagrebailov eile.
    Zagrebailovi sõnul on Gazpromi jaoks pretsedenditu, et pikaks ajaks tagatakse mingile ettevõttele gaasitarned koos kindla hinnamudeliga. «Kui me esialgseid plaane tegime, oli maailmaturul Nitroferdi toodangul normaalne hind, nüüd on hinnad, sh metanooli hind väga järsult kukkunud,» sõnas Zagrebailov.
    Zagrebailovi kinnitusel sõlmiti 22. juulil Gazpromi ja Nitroferdi vahel pikaajaline gaasitarnete leping. «Ilma selle lepinguta oleksid kõik teised läbirääkimised vaid teoreetilist laadi,» märkis Zagrebailov.
    Küsimusele, kas projekti põhifinantseerija Deutsche Bank on Venemaa majanduse üldise kaose taustal ka metanoolitehase projekti Eestisse ehitamist kriitilisemalt hindama hakanud, vastas Zagrebailov, et Saksa pank pole mingil moel laenuandmisega venitanud.
    Deutsche Bank teatas eelmisel aastal ametlikult, et pank on huvitatud metanoolitehase ehituse rahastamisest. Tänavu kinnitas Deutsche Bank, et kõik eelnevad kokkulepped on jõus.
    Nitrofert tarbis eelmisel aastal ligi seitse protsenti Eestis müüdud elektrienergiast. Metanoolitehase näol pakub ettevõte veel ühte tehast, mis vajab sama palju energiat kui Nitrofert ise. «Eesti Energia peaks olema väga huvitatud nii suurte tarbijatega lepinguid sõlmima, arvestades, et selle aasta esimesel poolel on Eesti Energia müünud 13 protsenti vähem elektrienergiat, kui möödunud aastal samal perioodil,» ütles Zagrebailov.
    Kui ettevõte ei suuda mingil põhjusel Eesti Energiaga elektrienergiaga varustamise üle kokkuleppele jõuda, rajab Nitrofert oma alternatiivse elektritootmise, teatas Zagrebailov.
    Elektrienergia on metanooli tootmisel gaasi kõrval teine suurim kuluallikas, mistõttu on Eesti Energiaga vaja sõlmida pikaajaline leping.
    Gazpromi kavandatav metanoolitehas Kohtla-Järvele maksab 150 miljonit USA dollarit (umbes 2 miljardit krooni). Gazprom kavatseb ehitust finantseerida 15 protsendi ulatuses omavahenditest, teatas Gazpromi asepresident Gennadi Dedevit?. Gazprom kavatseb võtta ülejäänud summa ulatuses sündikaatlaenu 12 aastaks seotult Saksa marga liboriga.
    Nikolai Kuta?ovi sõnul on lääne kontsernid valmis kogu Kohtla-Järvel toodetavat metanooli kohe ära ostma. «Veel ehitamata tehase toodang on ette ära müüdud,» sõnas ta varem.
    Kuta?ovi kinnitusel on Euroopas metanooli aastane defitsiit kolm miljonit tonni, mis kaetakse praegu Trinidadis ja Tobagos ning T?iilis toodetuga. «Kahtlemata on Nitrofert palju konkurentsivõimelisem,» tähendas Kuta?ov.
    Nitrofert oli eelmisel aastal 440 miljoni krooni suuruse netokäibe juures kolme miljoni krooniga kahjumis. Ettevõtte majandusdirektori Vladimir Kreti sõnul on ettevõtte kahjum põhjustatud suuresti sellest, et eelmise aasta viimases kvartalis langes Nitroferdi põhitoodangu ammoniaagi hind maailmaturul väga madalale.
    Kreti sõnul investeeris Nitrofert mullu ettevõttesse 47,6 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 580 inimest. Tehases toodetud ammoniaagi ja karbamiidi peamised ostjad on Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Hispaania, USA ja Läti.
    Muuga sadam, Kunda sadam ja plaanitav Sillamäe sadam- , kes kõik on soovinud Nitroferdi toodangu voogu läbi enda sadama.
    Eesti Energia- saaks juurde suure elektrienergia tarbija.
    - Vähemalt 200 Ida-Virumaa elanikku- saaksid uues tehases tööd.
    Eesti ehitusfirmadel- on lootust teha metanoolitehase ehitamisel umbes 600 miljoni krooni ulatuses alltöövõtjana tööd.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.