• OMX Baltic0,32%291,22
  • OMX Riga0,29%885,5
  • OMX Tallinn0,09%1 848,92
  • OMX Vilnius0,6%1 135,91
  • S&P 500−0,22%5 662,89
  • DOW 30−0,03%41 953,32
  • Nasdaq −0,33%17 691,63
  • FTSE 100−0,05%8 701,99
  • Nikkei 225−0,11%37 708,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,02
  • OMX Baltic0,32%291,22
  • OMX Riga0,29%885,5
  • OMX Tallinn0,09%1 848,92
  • OMX Vilnius0,6%1 135,91
  • S&P 500−0,22%5 662,89
  • DOW 30−0,03%41 953,32
  • Nasdaq −0,33%17 691,63
  • FTSE 100−0,05%8 701,99
  • Nikkei 225−0,11%37 708,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,02
  • 01.09.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühispank ajatab kahjumi mahakandmise

Ühispank kannab kümne aasta jooksul maha 350 miljonit krooni

Ostuhinna ja panga raamatupidamisliku väärtuse vahe võib üldjuhul maha kanda viie aasta jooksul, aga võib lükata ka kahekümne aasta peale, rääkis Ühispanga asepresident Ülo Suurkask. «Küsimus on, kuidas me näitame tulemit omanikele,» märkis ta.
Kui Ühispank suudab Tallinna Panga liitmisest teenida igal aastal 70 miljonit krooni tulu, teenib pank kümne aasta jooksul mahakantava summa kõrval teist sama palju juurde, lisas Suurkask.
«Üks võimalus pankade liitmisel on bilansid matemaatiliselt liita, tegelikkuses ei ole uue panga bilanss võrreldav varasemaga,» tõdes Suurkask.
«Ostja jaoks oli Tallinna Panga väärtus 348 miljoni krooni võrra väiksem ehk selle võrra maksime üle,» selgitas Suurkask tekkinud vahet.
Suurim vahe panga ostuhinna ja tema raamatupidamisliku väärtuse vahel tekkis Suurkase sõnul Tallinna Panga Läti tütarpanga Saulese panga hindamisel, kus tekkis 100 miljoni kroonine vahe.
«Kui Tallinna Pank hindas aktsiaid ostuhinna, siis Ühispank hindab neid kapitali osaluse meetodil ehk tegeliku turuväärtuse järgi,» sõnas Suurkask.
Suurkase kinnitusel ei ole panga hiljutine laenuprovisjonide suurendamine ühe protsendi võrra tingitud riskantsetest laenudest, vaid Tallinna Pangast üle tulnud klientide suuremast riskiastmest. «Teisalt muutusid riskantsemaks ka kliendid, kellel oli enne arve ja laen nii Tallinna Pangas kui Ühispangas, mis liitis näiteks firma laenu pangale suuremaks, kuigi laenud on eri tagatistega,» sõnas ta.
Peale 350 miljoni krooni, mis saadi Tallinna Panga vara allahindamisest, vähenes Ühispanga bilansimaht liitmisel Suurkase sõnul 150 miljoni krooni võrra. «Seal on arvestatud Tallinna Panga raha Ühispangas ja vastupidi ning pankade ühendamisest tingitud klientide liikumisi,» ütles ta.
Suurkase sõnul võib Ühispangal tekkida sügisel vajadus suurendada panga omakapitali, sest kapitali adekvaatsuse arvutamisel tuleb omakapitalist lahutada mahakandmisele minev 350 miljonit krooni. «Saulese panka me seetõttu ilmselt investeerida ei saa,» tõdes Suurkask.
Juuli lõpul oli Ühispanga bilansimaht 14,8 miljardit krooni ja kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalik omakapital 1,4 miljardit krooni. Eelmise kuu lõpul kandis Ühispank maha kogu oma sel aastal teenitud kasumi, 81 miljonit krooni.
«Uute aktsiate väljalaskmise järele praegu vajadust ei ole,» lausus Suurkask.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele