Maaturul jätkub mõõdukas hinnatõus

Muutused panganduses on maaturgu mõjutanud suhteliselt vähe. Nõudlus on maaturul küll vähenenud, kuid tehingute arv on jäänud peaaegu samaks. Keskmine ostu-müügisumma on Tallinnas isegi 10--15% suurenenud.

Kui kogu 1997. aasta jooksul sõlmiti linnaplaneerimisameti andmetel 434 kinnistatud maa ostu-müügilepingut, siis selle aasta kaheksa kuuga on pealinnas sõlmitud 337 elamumaa tehingut. Kinnisvarabüroode kaudu tehtud tehinguid on Uus Maa maakleri Siim Mesila sõnul vähem kui eelmisel aastal.

Mõnevõrra on suurenenud krundi keskmine suurus. Praegu on see 1200 m², pool aastat tagasi sõlmiti enim tehinguid 1000 m² suuruste maatükkidega.

Kõige rohkem maatükke (92) on sel aastal omanikku vahetanud Pirita linnaosas. Ühe ruutmeetri maa eest tuleb kõige rohkem maksta aga Kadriorus, keskmiselt 3400 krooni.

Hinnatõus on kõige suurem olnud Kristiine linnaosas. Linnaplaneerimisameti andmetel maksab seal elamumaa praegu keskmiselt 310 kr/m², eelmise aasta lõpul oli ruutmeetri hind alla 200 krooni.

Maaturu suhtelist aktiivsust mõjutab asjaolu, et maa on võrreldes majaga odav. Maad jaksavad inimesed ka majanduslikult raskematel aegadel osta, eluaseme ehitus jäetakse laenuturu paremaid aegu ootama. Tasapisi, aga kindlalt suurendab maaturgu ostueesõigusega erastamine.

Ärimaaga on sel aastal Tallinnas registreeritud 63 tehingut. Kõige odavamalt on ärimaad ostetud Lasnamäel Priisle asumis, keskmiselt 50 kr/m². Sadama piirkonnas on müüjad ärimaa ruutmeetri eest saanud aga kuni 4000 krooni.

Ühtlustunud on notariaalselt tõestatud ostumüügilepingutes toodud hinnad ja turuhinnad. Veel pool aastat tagasi oli mõnes linnaosas neis hindades märgatav (nt Maarjamäel kuni kahekordne) vahe.

Oma osa oli siin arvatavasti maa esmamüügil, kui tagastatud maa omanikud müüsid selle ära turuhinnast odavamalt. Teiselt poolt võib põhjus olla ka selles, et kui varem kirjutati ostu-müügilepingusse tegelikust väiksem summa, siis nüüd seda enam ei tehta.