• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kalatööstused lõpetavad tegevust

    Ligi 80 protsenti Eesti kalatööstuste toodangust eksporditi enne Venemaa finantskriisi Venemaale ja Ukrainasse. Kalatööstused plaanivad küsida valitsuselt rahalist abi kriisi ületamiseks. Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik ütles, et eileõhtuse seisuga ei olnud veel temani jõudnud andmed, kui suure summa ulatuses kalatööstused valitsuselt kompensatsiooni soovivad, kuid küsimus võib päevakorda kerkida juba lähipäevil.
    ASi Makrill juhataja Peeter Loim ütles, et Eesti kommertspanku Venemaa finantskriis ja kalatööstuste halb olukord eriti ei huvita ja nemad pigem karmistavad laenu tagasimaksmise tingimusi.
    ASi Hako juhatuse esimees Raine Kaljula lisas, et hetkel loodavad kõik kalatootjad laenude põhiosa pikendamise peale, kuid erilise optimismita.
    Eestis on enam kui kümme üle saja töötajaga kalatöötlusettevõtet. Raine Kaljula sõnul on hetkeolukord kalatööstustes nutune. «Töötame hetkel ühes vahetuses ja kui olukord ei parane, oleme sunnitud septembrikuu lõpus tootmise lõpetama,» ütles Kaljula. Poolteise kuu jooksul ei ole ASist Hako ühtki partiid välja läinud. Kuus miljonit krooni on Venemaalt saamata ja kaheksa miljoni krooni eest seisab kaupa laos, kirjeldas Kaljula olukorda.
    Peeter Loim ütles, et Makrill viis seni kogutoodangust ligi nelikümmend protsenti Venemaale. «Oleme tootmise osaliselt peatanud ja töötajad on 28. septembrini palgata puhkusel.»
    ASi Winisto tegevdirektori Ivar Adleri sõnul töötab ettevõte veel tänase päeva ning teevad homsest paarinädalase pausi. «Winisto on Viinistus ainuke tööandja ning töötajad elavad lühikese sundpausi üle, kuid finantskriisi jätkudes läheb olukord väga hulluks,» ütles Adler.
    ASi Läätsa tegevjuht Kalmer Poopuu ütles, et Läätsa kalatööstuse ligi kuussada töötajat lähevad 21. septembril osaliselt tasustatavale puhkusele. «Ettevõttes valitseb must meeleolu. Äsja lõppes kollektiivpuhkus ja nüüd tuleb edasi elada 660 krooniga kuus. Lisaks kõigele on Läätsa üks suuremaid tööandjaid Saaremaal,» ütles Poopuu.
    Eesti kalaliidu esimees, ASi Paljassaare Kalatööstuse peadirektori Jaan Jalakase sõnul lõpetas eilsest tootmise Virtsu suurim tööandja, Virtsu Kalatehase AS. «Paljassaare kalatööstuses on samuti sel nädalal puhkepaus,» lisas Jalakas.
    Kalatööstuste raskused kanduvad üle ka kala püüdjatele, alates tänasest võib püüda räime ja kilu, mis on kalatööstustes enim kasutatud toorained.
    Ühispanga laenudivisjoni direktori Andrus Kimberi sõnul ei ole Ühispank konkreetselt kalatööstustele eraldi survet avaldanud.
    Kimber ütles, et kui pank näeb ettevõttes tekkivaid probleeme, mis võivad mõjutada laenude tagasimaksmist, leitakse koos lahendus ning varade müümine on viimane võimalus. Pangad ei soovi küll kalatööstusi pankrotti ajada, lisas Kimber.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vadim Orlov: Narva arengu võtmeküsimus on, kuidas tõsta keskmist palgataset
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kas DelfinGroupi IPO hind on õigustatud? Müür: lätlased on ahneks läinud
Läti finantsteenuste ettevõte DelfinGroupi IPO ehk aktsiate esmane pakkumine on investorite sõnul praegust hinnataset vaadates küllaltki kallis, mille tõttu emissioonil osalema ei rutata. Samas võib IPO aidata ettevõttel oma finantsolukorda parandada ning dividend tundub atraktiivne.
Läti finantsteenuste ettevõte DelfinGroupi IPO ehk aktsiate esmane pakkumine on investorite sõnul praegust hinnataset vaadates küllaltki kallis, mille tõttu emissioonil osalema ei rutata. Samas võib IPO aidata ettevõttel oma finantsolukorda parandada ning dividend tundub atraktiivne.
Börsiplaaniga Enefit Green laenab 130 miljonit
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Madis Müller: hüperinflatsiooni ei tule
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.
Eesti Panga juht Madis Müller andis Äriplaani konverentsil optimistliku vaate Eesti majandusele järgmiseks aastaks. Hüperinflatsiooni Eesti keskpank ei oota ning tänavu kiiret kasvu näidanud energiahinnad võtavad tuure maha.