Kirik, mille juhid õigustavad ja õnnistavad agressiooni ja vallutussõda, peaks suutma vaadata evangeeliumis tema ette seatud peeglisse, ja seda ilma riigi sunnita, kirjutab EELK Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskop Marko Tiitus.

- Piiskop Marko Tiitus.
- Foto: Elmo Riig/Sakala/Scanpix
Kuna president Alar Karis jättis riigikogus 9. aprillil vastu võetud
kirikute ja koguduste seaduse välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne, on seadusemuudatuse ning Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (endise nimega Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku) kanoonilise alluvuse tulevik endisest veelgi segasem.
Olgem ausad, kuna tegemist on väärtuskonfliktiga – ühelt poolt usuvabaduse tagamine, mille üks osa peaks olema iga kiriku ja usuühingu õigus vabalt otsustada oma kanoonilise alluvuse üle, teiselt poolt riikliku julgeoleku tagamine aina keerulisemas rahvusvahelises olukorras, millele kindlasti ei aita kaasa siinse venekeelsete õigeusklike vahetu alluvus kirikujuhtidele, kes õigustavad Venemaa vallutussõda Ukrainas – siis ei ole sellele mitte ainult lihtsat, vaid ka head lahendust.
Väärtuskonflikte saab lahendada jõuga või siis õppida nendega elama ja loota, et lahendus on võimalik mingil teisel tasandil ja teiste meetoditega kui need, mis meil hetkel kasutada on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pealinna uus võimuliit loodab pooleteise aastaga jälje maha jätta. Lisaks: kas e-riik vaagub hinge või pingutab avalik arutelu üle ning kas Nevski katedraali aeg on otsa saanud?
Kui Fotografiska juht Margit Aasmäe Peugeot E-3008 rooli istus ja mootori käivitas, hämmastas teda vaikus salongis. Ent edasi asus vaikus juba enda eest kõnelema.