• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu külmhoone müümata võid täis

    Külmhoome kaheksa kambrit on Eesti piimatööstuste, vahendajate ja kaupmeeste võid täis, kuid viimastel päevadel on müük käima hakanud, märkis ASi Tartu Külmhoone tegevdirektor Ormes Tooding. Tema sõnul tulevad idaostjad kohale dollaripakkidega ja maksavad kauba eest kohapeal sularahas.
    «Ega Venemaal inimesi nälga jäeta ja küllap meie laos seisev või ükskord sinna ka maha müüakse,» lausus Tooding.
    «Kui palju meie ladudes kellegi võid on, ei tohi ma lepingute konfidetsiaalsuse tõttu öelda, kuid kindlasti pole Ühinenud Meiereid suurima võikoguse omanik,» ütles Tooding.
    Alles hiljuti säilitati Tartu külmhoones ka 400 tonni riigireservi võid, kuid tänaseks on seda kogust vähendatud tonnini.
    «See pole mingi ime, et meie laod võid täis on, sest samasugune seis on siin igal sügisel,» märkis külmhoone müügijuht Toomas Sklave. Piimatööstused toodavad suvel võid talveks ette ja ka vahendajad ostavad võid kokku just vastu sügist, selgitas ta.
    Tartu külmhoones on sobivaid ruume 300 tonni juustu säilitamiseks, praegu on laos ligi 200 tonni juustu.
    «Vaevalt valitsus võid ja juustu kokku ostma hakkab, kuid see teeb küll ärevaks, et meie kliendid võivad makseraskustesse sattuda ja nii meile kauba hoiustamise eest võlgu jääda,» märkis Tooding.
    Täis laod annavad külmhoonele sissetulekut ainult siis, kui hoiustajad maksta suudavad.
    Maailmaturul on kvaliteetvõi (vee sisaldus mitte üle 16%) hind 2100--2400 USDd tonn (28--32 kr kilo). Eestist müüakse sama kvaliteediga võid Venemaale keskmise hinnaga 1900--2000 USDd tonn (26--27 kr kilo). Meil müügil olev Taluvõi (vee sisaldus 26%) on hulgimüügil odavam, aga seda nõutakse ka vähem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.