Üleeile avaldas Eesti Pank taas kohalike kommertspankade lühibilansid. Praeguseks on nimekirja jäänud veel vaid kaheksa kohalikku panka ja üks välispanga esindus (MeritaNordbankeni Eesti filiaal). Üsna pea on pangandusmaastikult kadumas ka Eesti Investeerimispank, mis praeguste kavade kohaselt peaks ühinema Forekspangaga.

Avalikkuse kõige teravama tähelepanu all on loomulikult suuremad pangad -- ühest küljest tulenevalt klientide suuremast arvust, teisalt aga aktsiate börsil kaubeldavuse tõttu.

Võrreldes kolme börsi põhinimekirjas kaubeldava panga bilansse, eristuvad kaks suuremat väiksemast Forekspangast küllalt selgelt.

Näiteks omakapitali kordaja (omakapital/varad) on vastavalt pankade suurusele selges järjekorras. Suurima varade mahuga Hansapangal on omakapitali ja koguvarade suhe kõige kõrgem, st omakapital on koguvaradega võrreldes suhteliselt suur. Tegelikult on näha, et Forekspanga omakapital on hoolimata hiljutisest aktsiaemissioonist veidi väikesevõitu.

Üldise reegli kohaselt sõltub omakapitali kordaja normaalne tase ka majanduse arengutasemest -- ebastabiilsetes tingimustes püütakse hoida seda suuremana ja stabiilsetes tingimustes lastakse jällegi alla.

Üllatavalt suur erinevus on aga reservide osas. Kui Ühispanga ja Forekspanga üldiste reservide tase ulatub ca 4 protsendini laenuportfellist, siis Hansapangal on see näitaja vaid 2,7%. Samas on Hansapank oma laenuportfelli ka kõige väiksemas mahus provisjoneerinud. Kui Hansapanaga laenuportfell on tõesti teiste omast sedavõrd parem, oleks see mõistetav. Muul juhul on võetud lihtsalt suurem risk.

Bilansi poole pealt on kõige huvitavamad muutused toimunud Forekspanga varades. Suur osa lühiajalistest investeeringutest on kuu jooksul kanditud pikaajaliste investeeringute alla, mille eesmärgiks võib olla ainult väiksema kahjumi näitamine, sest pikaajaliste investeeringute hindamisel on pangal küllalt vabad käed.