Tavaliselt tuhnivad arhitektid enne maja renoveerima hakkamist arhiivides, uurides ajalugu. Ene Eharand ja Enn Lüüs (ITC MCM Arhitektuuribüroo) said eelmise sajandi teisest poolest pärit klassitsistlikus laadis maja loo teada saarlastelt endilt.
Endised peremehed olid majasse jätnud oma jälje: aadelkonna esindajatelt on pärit maja stiilsus, Nõukogude sõjaväe tegevus jättis jälje, mis omajagu tasanda-mist nõudis.
Restoranil Metssea Juures on kolm ruumi: sakstekamber, mis on mõeldud läbirääkimiste tarbeks, silindervõlvisaal ja tantsuruum. Peo korraldamiseks on sobilik ka sauna eesruum.
Sisearhitektid püüdsid nii palju kui võimalik säilitada maja eripäraseid jooni. Kahju oli rikkuda vanu telliskivivõlve ja lauduksi. Võlvid säilitati esialgsel kujul, ainult puhastati. Lae puittaladega oli aeg oma töö teinud ja need asendati betooniga. Keldrilakke tuli talade vahele laudise asemele cyproc panna.
Restorani nimi aga on hoone ajaloost sõltumatu, kuuludes täielikult tänapäeva. Nimelt armastavad maja peremehed Hele ja Uno Vait jahil käia. Saaremaa rahvasuu teab rääkida, et Vaidid on nii kirglikud jahilkäijad ja metsloomade armastajad, et lausa laudas metssigu kasvatavad.
Olgu sellega kuidas on, aga restorani seinu kaunistavad trofeed on igatahes peremehe enda lastud loomadest meisterdatud. Talupoja stiilis mööbliga saalidesse viiva sissekäigu juures seinal seisev külalisi tervitav metsseapea pole pärit siiski mitte metsanotsu küljest, vaid on osavate seppade kätetöö.