Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi pankade tungist Eesti pangandusse

    Teel ELi tuleb harjuda ob-jektiivse reaalsusega: pisikese majandusnäitega väikeriigil pole praktiliselt võimalik teha majanduses midagi tõeliselt suurt, tuginedes vaid oma rahale ja mõistusele. Ehk lihtsustatult -- oleme oma kiire arenguga ressursid ammendanud.
    Avatud majanduspoliitika jätkamine dikteerib ka edasise kiire arengu, mis vajab eriti usaldusväärseid finantsinstitutsioone. Hansapanga näol on meie majandusregiooni kontekstis tekkinud hiigelorganisatsioon koos kõigi kaasnevate riskidega, sh juhtimisriskiga. Kuid ühinenud Euroopa oleviku, eriti aga tuleviku maastikul oleks Hansapank isegi koos kõigi Balti pankadega ühinenult ikkagi tagapool komakohta.
    Tuleb arvestada, et kui saame valmis mingi ilusa asjaga, tekib hoobilt huvilisi, kes kasutades kõiki ärimaailma reegleid ja võimalusi, asuvad oma huvisid realiseerima. Nii juhtus Hoiupangaga ja ilmselt juhtub ka Hansapangaga.
    Pankade ülevõtmine loob kindlustunde hoiustajatele, sest on välistatud lokaalse pangakrahhi võimalus. Annab klientidele suuremad võimalused pangateenuseid ja ressursse kasutada. Muudab meie majanduse välisinvestoritele veelgi usaldusväärsemaks.
    Ei saa alahinnata välispankade Eestis olemise positiivset mõju Venemaa kriisiga seonduvatele võimalikele Eesti majandus- ja julgeolekuprobleemidele. Positiivne on ka omamaiste investorite vabaneva kapitali liikumine muudesse sektoritesse (juba toimunud).
    Võimalike negatiivsete momentidena võib oletada, et meie börs läheb varjusurma ning et pangandussektorist hakkab maksutulusid vähem laekuma.
    Kõike seda arvestades pean tunnistama, et ilmselt tegi Hoiupanga endine juhtkond eesotsas minuga vea, katsudes vastu seista objektiivsele reaalsusele. Vanemaid ja omanikke ei saa kahjuks valida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.