• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi pankade tungist Eesti pangandusse

    Teel ELi tuleb harjuda ob-jektiivse reaalsusega: pisikese majandusnäitega väikeriigil pole praktiliselt võimalik teha majanduses midagi tõeliselt suurt, tuginedes vaid oma rahale ja mõistusele. Ehk lihtsustatult -- oleme oma kiire arenguga ressursid ammendanud.
    Avatud majanduspoliitika jätkamine dikteerib ka edasise kiire arengu, mis vajab eriti usaldusväärseid finantsinstitutsioone. Hansapanga näol on meie majandusregiooni kontekstis tekkinud hiigelorganisatsioon koos kõigi kaasnevate riskidega, sh juhtimisriskiga. Kuid ühinenud Euroopa oleviku, eriti aga tuleviku maastikul oleks Hansapank isegi koos kõigi Balti pankadega ühinenult ikkagi tagapool komakohta.
    Tuleb arvestada, et kui saame valmis mingi ilusa asjaga, tekib hoobilt huvilisi, kes kasutades kõiki ärimaailma reegleid ja võimalusi, asuvad oma huvisid realiseerima. Nii juhtus Hoiupangaga ja ilmselt juhtub ka Hansapangaga.
    Pankade ülevõtmine loob kindlustunde hoiustajatele, sest on välistatud lokaalse pangakrahhi võimalus. Annab klientidele suuremad võimalused pangateenuseid ja ressursse kasutada. Muudab meie majanduse välisinvestoritele veelgi usaldusväärsemaks.
    Ei saa alahinnata välispankade Eestis olemise positiivset mõju Venemaa kriisiga seonduvatele võimalikele Eesti majandus- ja julgeolekuprobleemidele. Positiivne on ka omamaiste investorite vabaneva kapitali liikumine muudesse sektoritesse (juba toimunud).
    Võimalike negatiivsete momentidena võib oletada, et meie börs läheb varjusurma ning et pangandussektorist hakkab maksutulusid vähem laekuma.
    Kõike seda arvestades pean tunnistama, et ilmselt tegi Hoiupanga endine juhtkond eesotsas minuga vea, katsudes vastu seista objektiivsele reaalsusele. Vanemaid ja omanikke ei saa kahjuks valida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.