Rootsi pankade tungist Eesti pangandusse

Teel ELi tuleb harjuda ob-jektiivse reaalsusega: pisikese majandusnäitega väikeriigil pole praktiliselt võimalik teha majanduses midagi tõeliselt suurt, tuginedes vaid oma rahale ja mõistusele. Ehk lihtsustatult -- oleme oma kiire arenguga ressursid ammendanud.

Avatud majanduspoliitika jätkamine dikteerib ka edasise kiire arengu, mis vajab eriti usaldusväärseid finantsinstitutsioone. Hansapanga näol on meie majandusregiooni kontekstis tekkinud hiigelorganisatsioon koos kõigi kaasnevate riskidega, sh juhtimisriskiga. Kuid ühinenud Euroopa oleviku, eriti aga tuleviku maastikul oleks Hansapank isegi koos kõigi Balti pankadega ühinenult ikkagi tagapool komakohta.

Tuleb arvestada, et kui saame valmis mingi ilusa asjaga, tekib hoobilt huvilisi, kes kasutades kõiki ärimaailma reegleid ja võimalusi, asuvad oma huvisid realiseerima. Nii juhtus Hoiupangaga ja ilmselt juhtub ka Hansapangaga.

Pankade ülevõtmine loob kindlustunde hoiustajatele, sest on välistatud lokaalse pangakrahhi võimalus. Annab klientidele suuremad võimalused pangateenuseid ja ressursse kasutada. Muudab meie majanduse välisinvestoritele veelgi usaldusväärsemaks.

Ei saa alahinnata välispankade Eestis olemise positiivset mõju Venemaa kriisiga seonduvatele võimalikele Eesti majandus- ja julgeolekuprobleemidele. Positiivne on ka omamaiste investorite vabaneva kapitali liikumine muudesse sektoritesse (juba toimunud).

Võimalike negatiivsete momentidena võib oletada, et meie börs läheb varjusurma ning et pangandussektorist hakkab maksutulusid vähem laekuma.

Kõike seda arvestades pean tunnistama, et ilmselt tegi Hoiupanga endine juhtkond eesotsas minuga vea, katsudes vastu seista objektiivsele reaalsusele. Vanemaid ja omanikke ei saa kahjuks valida.