IVO plaanib Kiviterile miljardikroonist soojuselektrijaama
«Praegu uurime võimalusi, need tunduvad päris head,» kommenteeris reedel IVO-Kiviteri töörühma juht Andres Taukar.
Soojuselektrijaama kavandatav tootmisvõimsus on plaanide järgi alla 100 MW -- võrdluseks, Narvas asuvate Balti ja Eesti soojuselektrijaama võimsus on kummalgi 1500 MW ehk 15 korda suurem. Umbes miljard krooni on oma äriplaanis pakkunud Balti ja Eesti elektrijaama eest kokku NRG Energy, kellega riik peab erastamisläbirääkimisi.
Loodav elektrijaam varustaks sooja ja elektriga kogu Kohtla-Järve linna, kaks kolmandikku soojusest tarbib sealjuures Kiviter. Ühe võimaliku kütusena kasutaks elektrijaam Kiviteri põlevkiviõli tootmise jääki põlevkivikoksi, mida ettevõte praegu jäätmemäkke ladustab.
«Energia tootmisel saaksime kasutada kütust, mille praegu ära veame, makstes riigile selle eest veel saastemaksu,» ütles Kiviteri juhatuse esimees Priit Piilmann.
«See avab ka uusi perspektiive põlevkivitöötlemise jätkamiseks,» lisas IVO Eesti ASi tegevdirektor Are Veski.
Masuudi maailmaturuhinna langusest tingituna on Kiviter tänavu saanud põlevkiviõli ekspordilt seitsme kuuga kümneid miljoneid kroone kahjumit.
Ühe võimaliku takistusena soojuselektrijaama investeerimisel nimetas Taukar vastuolu energiaseaduse ja NRG äriplaani vahel. Energiaseadus määratleb Eestis vabaturu konkurentsi, NRG äriplaanis on aga garanteeritud loodavale ühisettevõttele esimeseks 8 aastaks kolmveerand ja järgmiseks 7 aastaks pool turust.
«Garanteeritud turg lubab tootjal teha teistest odavamat pakkumist ka ülejäänud sektoris, sest tootmise püsikulud on sealt juba kaetud,» lausus Taukar.
«Kui keegi väidab, et meie äriplaan läheb vastuollu Eesti seadusega, siis on see rumal jutt,» vastas NRG Energy Eesti esindaja Hillar Lauri. Lauri väitel ei ole põhjendatud ka kartus, et garanteeritud turuga Narva elektrijaamad konkurendi madalama hinnaga välja tõrjuks, sest sama argument kehtib ka Venemaa, Leedu Ignalina elektrijaama ja plaanitava merekaabli teostumisel Soome elektrijaamade suhtes. «Iseenesest on konkurents teretulnud ja seda on Eesti turul vaja,» kinnitas Lauri.
Kohtla-Järvet praegu sooja ja elektriga varustava ASi Kohtla-Järve Soojus juhataja Alo Streimann tõdes samuti, et konkurents on tervitatav. Tema sõnul tuleb aga Kohtla-Järve soojaga varustamiseks lahendada liitumine soojusvõrguga, mis kuulub Kohtla-Järve Soojusele.
Taukari sõnul otsitaksegi koostööd Eesti Energia, Kohtla-Järve Soojuse, linna ja sealsete suurtootjatega. «Keegi selle projekti nagunii ära teeb, kui mitte nüüd, siis hiljem kindlasti,» ütles ta.