Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles reedel, et riik võiks kuni 300 miljoni krooni ulatuses garanteerida ettevõtetele antavaid laene või osta osa toodangust riigireservi.
«Kui arvestada miljardit krooni, mis läks Maapanka, pole 200 miljonit eriti suur summa,» lisas Neivelt.
Ettevõtjate taotletud summa moodustab viiendiku käibevahenditest, mida ettevõtted vajavad aasta lõpuni.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles reedel, et valitsus pole veel otsustanud, kuidas aidata rahanappuses vaevlevaid ettevõtteid. «Kuna riikliku stabilisatsioonifondi kallale minna ei saa, peame leidma sularahata võimalusi,» rääkis Vitsur.
«Lähemate nädalate jooksul peame lahenduse leidma, muidu pole enam kedagi aidata,» lisas ta.
Venemaa turule orienteeritud toiduainetööstused on teatanud, et vajavad lisaraha lähima paari nädala jooksul, sest neil on praegu Venemaal ja ladudes valmistoodangu all kinni sadu miljoneid kroone.
ASi Võru Juust tegevdirektor Heiki Pensa ütles, et piimatööstused vajavad lähemaks kaheks kuuks kokku umbes 150 mln, Võru Juust sellest 20 mln krooni.
Indrek Neivelt kinnitas, et toiduainetööstused kaotavad osa tootmismahust nagunii, olenemata sellest, millal taastub kauplemine Venemaaga.
«Eelmine aasta oli eksportijatele kuldaasta, kuid sellist kauplemise mahtu ja kasumeid ei saavutata ilmselt kunagi,» sõnas Neivelt. «Isegi kui turg mõne kuuga avaneks, peaks ettevõtted otsima uusi turge, ilmselt vähendama toodangumahtu ja koondama inimesi.»