Otseinvesteeringud Eestisse on suurenenud

Otseinvesteeringute maht oli II kvartalis 1,1 mld krooni, mis on kolme viimase kvartali suurim, jäädes vaid 112 mln krooni võrra alla eelmise aasta III kvartali börsibuumi aegsele tasemele.

Jooksevkonto 1,3 mld kroonine puudujääk on küll nelja viimase kvartali madalaim, kuid kogupuudujääk sama perioodi sisemajanduse koguprodukti suhtes oli endiselt üle 11%.

Eesti Panga maksebilansi statistika allosakonna juhataja Jaanus Kroon lausus, et laenuintresside alanemist ja aktsiahindade tõusu siiski oodata ei ole, sest nii kiiresti ei toimu midagi. Krooni sõnul ei ole pangad lisaraha Eestisse sisse toonud, pigem on tegemist väljalaenatud raha Eestisse tagasitulekuga.

Otseinvesteeringute maht kasvas peamiselt aktsia- ja osakapitaliinvesteeringute arvel. Peamised investorid olid Põhjamaadest ja Hollandist ja investeerimisel eelistati töötlevat tööstust ning kaubandust.

Kaupade sissevedu ületas väljavedu II kvartalis 4,2 mld krooni. Eestist veeti välja peamiselt masinaid ja seadmeid, garderoobikaupu, puitu ja toidukaupu. Enim toodi sisse masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid, keemia- ja toidukaupu. Eesti olulisemad kaubanduspartnerid olid ikka Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa.

Kroon lausus, et II kvartali maksebilansis toimunud muutused on positiivsed, kuid paranemistendentsidest on vara rääkida, sest kvartal on üldistuseks lühike aeg.