• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tonnid kilode vastu

    Rongi osalusel toimunud õnnetused teeb traagilisemaks kokku põrganud sõidukite jõu ja massi erinevus. Kokkupõrke tagajärjel võib palju võimsam ja raskem rong sõidukit 200--500 meetrit edasi lükata. Pärast sellist sõitu on sõidukis olijate ellujäämisvõimalus väike.
    Viimane taoline õnnetus leidis aset 14. septembril, mil Peterburist Tallinna suunduvale rongile sõitis Harjumaal Kehra ülesõidukohal ette Opel Rekord. Rong lohistas autot kaasa 54 meetrit. Autos olnud nelja-aastane tüdruk sai surma, kolm last ja kaks naist raskelt vigastada.
    Vaatamata ülesõidukohtade ja seal tekkivate olukordade suhtelisele standardsusele on seal toimunud õnnetuste põhjused väga erinevad. Samal Kehra ülesõidukohal hukkus möödunud aasta 9. juunil reisirongi ja sõiduauto kokkupõrkes kolm inimest, üks sai raskelt viga.
    Kui viimase õnnetuse ühe põhjusena oletatakse vastupäikest, siis varasemal juhul oli autos olnud seltskond enne pidutsenud ning otsustanud peo jätkamiseks poodi sõita.
    Juhi, seekord bussijuhi viga tingis ühe traagilisema õnnetuse 4. aprillil 1995 -- Harjumaal Kulli ülesõidukohal jäi rongile ette liinibuss. Suri neli, vigastada sai kaks inimest.
    Hoopis omapärase põhjusega õnnetus juhtus 21. aprillil 1997 Kiviõli ja Püssi jaama vahelisel automaatsignalisatsiooniga ülesõidul, kus haagisega kaubabuss sõitis reisirongi ette. Tõenäoliselt sõitis bussijuht raudteega peaaegu paralleelselt kulgeval sõiduteel rongiga võidu ja üritas rongi eest üle raudtee lipsata. Kolm kaubabussis sõitnud meest hukkus.
    Selle aastal on raudteeülesõidukohtadel juhtunud õnneks vaid kaks raskemate tagajärgedega liiklusõnnetust, hukkunud on üks inimene.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Hiina suurfirma võimalik pankrot ähvardab kogu regiooni majandust
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
MESi koroonalaenude eest vastutanud EKRE minister: mina ei tea midagi
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.