Euroopa Liit toetab raskustes eksportööre

Enne finantskriisi puhkemist oli Venemaa USA järel teine suurim ELi põllusaaduste importija, mis tarbis 41% loomalihast, 32% sealihast ning 29% linnulihast.

ELi põllusaaduste eksport Venemaale on praktiliselt peatunud. Enne kui rubla kurss stabiliseerub, pole muutusi oodata.

Euroopa komisjoni hinnangul on kõige enam kannatanud loomaliha tootjad, keda juba varem rõhus hullu lehma tõve kartusest tingitud läbimüügi langus. Reedel otsustas komisjon erakorralise abinõuna ELi loomaliha eksporditoetusi 8 protsendi võrra tõsta.

Samuti toetatakse piimapulbri ja kondenspiima eksportijaid ning sealihatootjaid, kes on ületoodangu ja hinnalanguse tõttu juba mõnda aega surve all.

Venemaa enese põllumajandustoodang on ajavahemikul 1990--1996 kahanenud 36%, samas kui Euroopa Liidu eksport on kasvanud 1,3 miljardilt ECU-lt 1992. aastal 5,4 miljardile ECU-le 1997. aastal. Tänavuseks prognoosib Venemaa katastroofiliselt madalat kartulisaaki ning mulluse 44,3 miljoni tonni asemel on nisutoodangu prognoos vaid 26--28,5 miljonit tonni.

Komisjoni raporti järgi peab Venemaa lähiajal jätkama toiduainete importimist -- kas kommertskanalite kaudu või toiduabi korras. Seni pole Euroopa Liit Venemaalt abitaotlust saanud. FT-ÄP