Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaks devalveerimise teed

    Jooksevkonto defitsiiti peetakse ohtlikumaks kui eelarve puudujääki, kirjutab majandusleht Biznes & Baltija, kuid Vene rubla devalveerimine näitas vastupidist. Just suutmatus eelarvedefitsiiti ohjeldada tingis finantskriisi ja rubla devalveerimise hoolimata positiivsest kaubandusbilansist.
    Teine näide üle võimete elamisest on Balti riigid. Leedu jooksevkonto defitsiit on 13,3%, Eestil 11% ning Lätil umbes 6% SKTst. Samas elab Eesti juba kolmandat aastat tasakaalus eelarvega ning Lätis ja Leedus ei ületa eelarve defitsiit 2,5% SKTst.
    Rubla devalveerimise tingis Venemaa valitsuse suutmatus kindlustada eelarvetulude laekumist, mis tingis narkootilise sõltuvuse riigi lühiajaliste võlakirjade tulust. Eelarvesse kavandatud 25% asemel tõusis riigi võlakirjade GKOde tulusus kohati 100%-le. Seda eelarve välja ei kannatanud, palgad ja pensionid jäid välja maksmata.
    Kui välisinvestorid, kelle käes oli kolmandik valitsusele antud laenudest, nägid, et valitsus ei tule oma siseriiklike kohustustega toime, hakati GKOdest massiliselt vabanema. Maailma finantsturgudel toimuva mõjul tõmmati vahendid välja ka börsilt ning suurenenud surve rublale tõi kaasa devalveerimise.
    Balti riike huvitab rohkem see, kas jooksevkonto defitsiit võib viia analoogsele tulemusele -- rahvusvaluuta devalveerimisele. Pole saladus, et Eesti ja Läti jooksevkonto defitsiiti on seni valdavalt finantseeritud välismaistest (otse)investeeringutest. Nii sõltuvad ka Balti riigid oluliselt välisinvestorite suvast.
    Selleks, et Balti riikide valuutad surve alla satuksid, piisab, kui välisinvestorid oma investeeringud peatavad. Massiline põgenemine nagu Venemaal ei olegi vajalik. Põhjuseks võib olla mujal maailma turgudel toimuv, millega Balti riikide majandusnäitajatel seos puudub.
    Lätis näiteks tähendaks see aastas 400 miljoni USA dollari suurust valuutadefitsiiti, millele Läti keskpank ei suudaks vastu panna üle kolme aasta. Kui aga välisinvestorid lausa põgenevad, haihtuksid keskpanga valuutareservid ühe aastaga. Kui usaldus keskpanga vastu kaob, loobuvad rahvusvaluutast ka tavakodanikud -- nagu Venemaal.
    Sellises valguses ei tundu Rootsi pankuri Bo Kraghi hoiatus Eesti krooni võimalikust devalveerimisest 1999. aasta kevadel päris alusetu.
    Varem hoidis jooksevkonto defitsiidi maailmarekordit Malaisia -- 10% SKTst. Selle valuuta saatus on teada. B&B-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.