• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaks devalveerimise teed

    Jooksevkonto defitsiiti peetakse ohtlikumaks kui eelarve puudujääki, kirjutab majandusleht Biznes & Baltija, kuid Vene rubla devalveerimine näitas vastupidist. Just suutmatus eelarvedefitsiiti ohjeldada tingis finantskriisi ja rubla devalveerimise hoolimata positiivsest kaubandusbilansist.
    Teine näide üle võimete elamisest on Balti riigid. Leedu jooksevkonto defitsiit on 13,3%, Eestil 11% ning Lätil umbes 6% SKTst. Samas elab Eesti juba kolmandat aastat tasakaalus eelarvega ning Lätis ja Leedus ei ületa eelarve defitsiit 2,5% SKTst.
    Rubla devalveerimise tingis Venemaa valitsuse suutmatus kindlustada eelarvetulude laekumist, mis tingis narkootilise sõltuvuse riigi lühiajaliste võlakirjade tulust. Eelarvesse kavandatud 25% asemel tõusis riigi võlakirjade GKOde tulusus kohati 100%-le. Seda eelarve välja ei kannatanud, palgad ja pensionid jäid välja maksmata.
    Kui välisinvestorid, kelle käes oli kolmandik valitsusele antud laenudest, nägid, et valitsus ei tule oma siseriiklike kohustustega toime, hakati GKOdest massiliselt vabanema. Maailma finantsturgudel toimuva mõjul tõmmati vahendid välja ka börsilt ning suurenenud surve rublale tõi kaasa devalveerimise.
    Balti riike huvitab rohkem see, kas jooksevkonto defitsiit võib viia analoogsele tulemusele -- rahvusvaluuta devalveerimisele. Pole saladus, et Eesti ja Läti jooksevkonto defitsiiti on seni valdavalt finantseeritud välismaistest (otse)investeeringutest. Nii sõltuvad ka Balti riigid oluliselt välisinvestorite suvast.
    Selleks, et Balti riikide valuutad surve alla satuksid, piisab, kui välisinvestorid oma investeeringud peatavad. Massiline põgenemine nagu Venemaal ei olegi vajalik. Põhjuseks võib olla mujal maailma turgudel toimuv, millega Balti riikide majandusnäitajatel seos puudub.
    Lätis näiteks tähendaks see aastas 400 miljoni USA dollari suurust valuutadefitsiiti, millele Läti keskpank ei suudaks vastu panna üle kolme aasta. Kui aga välisinvestorid lausa põgenevad, haihtuksid keskpanga valuutareservid ühe aastaga. Kui usaldus keskpanga vastu kaob, loobuvad rahvusvaluutast ka tavakodanikud -- nagu Venemaal.
    Sellises valguses ei tundu Rootsi pankuri Bo Kraghi hoiatus Eesti krooni võimalikust devalveerimisest 1999. aasta kevadel päris alusetu.
    Varem hoidis jooksevkonto defitsiidi maailmarekordit Malaisia -- 10% SKTst. Selle valuuta saatus on teada. B&B-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.