• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmet loodab Vene tooraine hinnalangusele

    Venemaa ainus haruldaste muldmetallide tootja Solikamski magneesiumitehas on kohaliku tooraine kõrge hinna ja impordivõimaluste puudumise tõttu lõpetanud tootmise, teatas üleeile uudisteagentuur Reuters.
    Solikamski tehas kasutas Koola poolsaarel kaevandatud lopariiti, mille kõrge hind muutis tootmise Reutersi teatel kahjulikuks. Solikamski omakorda tarnis lopariidi lagunemisel tekkinud kloriidisegu ja nioobiumi-tantaali kontsentraadi Silmetile.
    Eile sõitsid Murmanskisse läbirääkimistele Silmeti nõukogu esimees Tiit Vähi, juhatuse esimees Jüri Soone ja kommertsdirektor Jaak Järv. Neeme Jõgi kinnitusel ei too Venemaa ettevõtete hädad kaasa probleeme Silmetile, pigem on lootus saada taas toorainet muldmetallide tehasele hinnaga, mis võimaldab toota kasumiga. «Kui nemad leiavad lahendi, võib see avada Silmetile uue perspektiivi, sest muldmetallide tootmine on seni olnud kahjumiga ettevõtmine,» kommenteeris Jõgi.
    Võimalik positiivne lahend Silmetile oleks see, kui Solikamski tehas hakkaks taas kasutama pankrotiohus Revda kaevanduse toorainet, mida viimane müüks Solikamski tehasele senisest madalama hinnaga ning sellega langeks ka toorme hind Silmetile. Solikamski tehasel pole Jõgi väitel täna haruldaste muldmetallide kloriidisegule Silmeti kõrval ühtki suurostjat. «Kui meil on majanduslikult kasulik osta, siis me seda ka teeme,» kommenteeris ta.
    Jõgi kinnitas, et talle teadaolevalt on Koola poolsaare Revda lopariidikaevandus tõsistes raskustes, kaevanduse vastu on algatatud pankrotimenetlus ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks üritab ettevõtet päästa riik eesotsas piirkonna kuberneriga.
    Reutersi teatel oli Solikamski tehase tänavuse aasta kaheksa kuu kahjum haruldaste metallide tooraine tootmisel 30 mln rubla ehk ligi 2 mln dollarit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.