• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas pangan-duses toimuv mõjutab kindlustusturgu?

    Kindlustusfirmade kliente see otseselt ei mõjuta. Panganduses toimuv mõjutab kindlustusfirmasid selle kaudu, et seltsid on investeerinud oma raha pankadesse. Kui tekivad raskused, siis kindlustusseaduse järgi antakse kindlustusinspektsiooni äranägemisel selle kindlustusfirma kindlustusportfell teistele kindlustusandjatele. Inspektsioon kontrollib kindlustusfirmade maksujõulisust väga järjekindlalt.
    Ma ei näe praegu mingit ohtu kindlustusvõtjatele, sest garantiisüsteemide abil on tagatud nende kahjude hüvitamine.
    See sõltub kindlustusfirmast -- kui tihedalt on üks või teine selts seotud ühe või teise pangaga. Paraku meil on selliseid kindlustusseltse, kes kuuluvadki pankadele, kus kontrollpakk on pankade käes või kes osalevad pangas aktsionärina. Loomulikult nende oht on suurem kui nendel seltsidel, kes on iseseisvamad.
    Sõltub täpselt sellest, kuidas kindlustusselts on oma investeerimispoliitika üles seadnud ehk kes kuhu on paigutanud selle raha, mis nad inimeste käest on korjanud.
    Arvan, et kindlustuses on tulemas suuri ühinemisi ja ärakukkumisi. Minule torkab silma kaks asja. Kindlustuses on turuosa võitmise hasardiga liiale mindud ning riske ei hinnata õigesti. Kriitilisemalt tuleks üle vaadata ka kindlustusfirmade rahapaigutused.
    Kindlustusseadus on mõnevõrra rangem kui pangandust reguleeriv seadustik ja kindlustusseadus nõuab, et seltsid peavad oma reservid paigutama küllaltki hajutatult. Kindlustusinspektsioon kontrollib seda ja on teinud ka ridamisi ettekirjutusi. See peaks kindlustuse vastu tekitama rohkem kindlust kui panganduse vastu.
    Seaduse kohaselt ei ole klientide rahalised vahendid üldse kindlustusseltsi omand ja kui midagi kindlustusseltsiga juhtub, siis need reservid kuuluvad kõik klientidele ja ei ole pankrotivara hulgas.
    Mõju on olemas, küsimus on pigem mõju ulatuses, mis sõltub kindlustusseltsi seotusest pankadega. Kindlustusseltsid, mille taga on pank olulise osaluse omanikuna, hoiavad ilmselt tuntavat osa vahendeist selles pangas või pangaga seotud ettevõtetes. Kui juhtub midagi pangaga, juhtub see tõenäoliselt ka kindlustusseltsiga.
    Kui pangaga seotud selts ei hoia oma vahendeid emaettevõttes, siis on tema suurim oht usalduse kaotus ehk arvamus, et küll pank ta kaasa veab. Teatud klientide kaotuse piirist alates muutub protsess pöördumatuks ning tekib lumepalli efekt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.