• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kulla sära hakkab jälle taastuma

    Jätkuv Aasia finantskriis ja aktsiahindade langemine New Yorgi ja Euroopa börsidel põhjustab toormehindade edasist langust. Esmaspäeval kukkusid vase ja nikli hinnad Londoni metallibörsil viimase 12 aasta madalaimale tasemele. Langevad ka teiste toorainete, välja arvatud kuld, hinnad.
    Aktsiahindade ja dollari languse tõttu on investorite tähelepanu taas suunatud kullale. Esmaspäeval fikseeriti kulla hinnaks Londonis üle 300 dollari unts. Viimati oli kollase väärismetalli hinnatase nii kõrgel mais. Teisipäeval hind kasumivõtmise tulemusena küll langes, kuid nädala keskel liikus taas üles.
    Tundub, et mitu aastat kestnud kulla hinna langustrend hakkab lõpuks ümber saama. Möödunud aastate kestel toimunud dollari ja aktsiahindade ralli taustal tekkis investoritel mulje, et aastakümneid finantsriski hajutajana kasutatud kuld hakkab oma tähtsust kaotama. Õli valasid ka tulle mitme riigi keskpangad, kes teatasid oma kullavarude osalisest või täielikust müügist. Hinnalangus muutus eriti paaniliseks siis, kui möödunud aasta suvel teatas Austraalia keskpank oma kullavarude täielikust müügist ning ?veitsi keskpank teatas selle aasta mais plaanidest vähendada keskpanga kullavarusid poole võrra.
    Austraalia ja ?veitsi otsused olid väga olulised psühholoogilistel põhjustel. Austraalia on suuruselt teine kullatootja maailmas, ?veitsi pangandus on tuntud kõige kullalembesema pangandussüsteemina maailmas. Lisaks müügile sekkusid keskpangad aktiivselt ka kulla laenuturule. Kõik need tegurid langetasid kulla hinna 28. augustil 19 aasta madalaimale tasemele (273,40 dollarit unts).
    Samal ajal ilmnesid ka esimesed tunnused kulla hinna langustrendi muutumise kohta. Paljud kaevandused ja rikastusvabrikud olid sunnitud hindade langemisest tingitud ebarentaalsuse tõttu tootmise lõpetama. Nõudlus väärismetallide järele pole aga oluliselt vähenenud (Kagu-Aasias tarbimine finantskriisi tõttu isegi kasvas), mistõttu on taas tekkimas füüsilise kulla defitsiit.
    Eile õhtul fikseeriti kulla hinnaks Londonis 300,25 dollarit unts.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Rekordilisest pakiturust poolt kontrollib Omniva
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Lõppenud aastal liikus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on 33% rohkem kui aasta varem.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga ligi veerandi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.