Jätkuv Aasia finantskriis ja aktsiahindade langemine New Yorgi ja Euroopa börsidel põhjustab toormehindade edasist langust. Esmaspäeval kukkusid vase ja nikli hinnad Londoni metallibörsil viimase 12 aasta madalaimale tasemele. Langevad ka teiste toorainete, välja arvatud kuld, hinnad.
Aktsiahindade ja dollari languse tõttu on investorite tähelepanu taas suunatud kullale. Esmaspäeval fikseeriti kulla hinnaks Londonis üle 300 dollari unts. Viimati oli kollase väärismetalli hinnatase nii kõrgel mais. Teisipäeval hind kasumivõtmise tulemusena küll langes, kuid nädala keskel liikus taas üles.
Tundub, et mitu aastat kestnud kulla hinna langustrend hakkab lõpuks ümber saama. Möödunud aastate kestel toimunud dollari ja aktsiahindade ralli taustal tekkis investoritel mulje, et aastakümneid finantsriski hajutajana kasutatud kuld hakkab oma tähtsust kaotama. Õli valasid ka tulle mitme riigi keskpangad, kes teatasid oma kullavarude osalisest või täielikust müügist. Hinnalangus muutus eriti paaniliseks siis, kui möödunud aasta suvel teatas Austraalia keskpank oma kullavarude täielikust müügist ning ?veitsi keskpank teatas selle aasta mais plaanidest vähendada keskpanga kullavarusid poole võrra.
Austraalia ja ?veitsi otsused olid väga olulised psühholoogilistel põhjustel. Austraalia on suuruselt teine kullatootja maailmas, ?veitsi pangandus on tuntud kõige kullalembesema pangandussüsteemina maailmas. Lisaks müügile sekkusid keskpangad aktiivselt ka kulla laenuturule. Kõik need tegurid langetasid kulla hinna 28. augustil 19 aasta madalaimale tasemele (273,40 dollarit unts).
Samal ajal ilmnesid ka esimesed tunnused kulla hinna langustrendi muutumise kohta. Paljud kaevandused ja rikastusvabrikud olid sunnitud hindade langemisest tingitud ebarentaalsuse tõttu tootmise lõpetama. Nõudlus väärismetallide järele pole aga oluliselt vähenenud (Kagu-Aasias tarbimine finantskriisi tõttu isegi kasvas), mistõttu on taas tekkimas füüsilise kulla defitsiit.
Eile õhtul fikseeriti kulla hinnaks Londonis 300,25 dollarit unts.