Kaitseministeerium valib 25 mln kroonise tellimuse saaja

Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi ühiskomisjon otsustab esmaspäeval, kas rakmeid hakkab valmistama Soome firma Finn-Savota OY, AS Lindante, AS Galvi-Linda või AS Teksmer.

Lahingrakmed on rihmade, sulgurite ja kottide süsteem, millega sõdur kinnitab lahingvarustuse oma kehale. Rakmete külge kinnitatakse laskemoonavaru, labidas, granaadid, veepudel, katelok, söögivaru, gaasimask ning muu sõdurile vajalik varustus.

Kaitsevägi vajab esimeses järjekorras 10 000 lahingrakmete komplekti, et varustada nendega lisaks ajateenijatele ja kordusõppuslastele ka päästeameti ja piirivalve töötajad, ütles tellitavate rakmete projekti autor, kaitseväe lahingkooli ülem kapten Raivo Tamm. Ühe rakmekomplekti maksumuseks kujuneb ligi 2500 krooni.

Peep Tarieni sõnul ei suuda kaitseministeerium korraga kõiki vajaminevaid rakmeid tellida, sest riigieelarvest ei eraldata selleks piisavalt raha. Tarieni sõnul võib ministeerium rahapuudusel piirduda järgmisel aastal vaid tuhande rakmekomplekti tellimisega. «Peame uusi rakmeid tellima väiksemate partiidena mitme aasta jooksul,» selgitas Tarien. «Seni kasutuses olevad seljakotid ja Iisreali päritolu rakmed lähevad lattu mobilisatsioonivaruks.»

Raivo Tamm töötas Eesti sõdurirakmed välja Suurbritannia armee rakmete eeskujul, kohandades need Eesti kliimatingimustele ja siinse kaitseväe relvastusele sobivaks.

«Lihtsustasime ennekõike sulgurite süsteemi, et neid oleks võimalik käepäraselt parandada ja avada talvel külmast kohmetute sõrmedega,» selgitas Tamm. Uue rakmemudeli 40 komplekti katsetati aasta jooksul väeosades.

Tamm märkis, et Briti armee ja mägironijate kasutatavast veekindlast kangast õmmeldud rakmed ja selle juurde kuuluv seljakott peavad vastu ligi viis aastat.

Praegu Eesti kaitseväes kasutusel olev 700kroonine seljakott laguneb ühe aasta jooksul.