Enamikule maainimestele ei lähe korda, kust võetakse see raha, millega ilmastikukahjud põllumeestele hüvitatakse. Tähtis on põhimõte, et seda raha antakse.

Olen nõus, et kui on mingeid teisi võimalusi peale stabilisatsioonifondi, siis tuleb neid ka kasutada. Stabilisatsioonifond on viimane, mille kallale minna.

Paistab, et valitsus ja rahandusminister Mart Opmann on alternatiivsed võimalused leidnud.

Arvan, et solidaarsust võiks taotleda selle kaudu, et veenda inimesi ostma eestimaist kaupa. Lisamaksu kehtestamises ma natuke kahtlen. Riik võiks aidata kaasa meie põllumehe toodete ostmise propageerimisele.

Peaks uurima, kas selline maks on olemas ka lääneriikides. Kui selline praktika on seal levinud, siis võiks maksu kehtestamist kaaluda, kui aga ei ole, siis on tegemist populistliku jutuga.

Kui see solidaarsusmaks korjatakse kokku tubakaaktsiisi tõstmise abil, siis on küsimus selles, kui kiiresti selle raha kätte saab ja kas sellest üldse piisab, et ilmastikukahjusid katta. Iseasi on ka see, kuidas mõjutab tubakaaktsiisi tõus selle laekumist.

Ma ei ole sellest ettepanekust veel kuulnud. Iga täiendava maksu kehtestamine on ettevõtlusele pärssiv ja sellepärast ma seda esialgu heaks ei kiida. Ei ole täpselt selge, mis alusel ja kellele selle maksuga kokkukorjatav raha jagatakse. Pigem on tegu ühe kindlustusliigiga, kuid kindlustaja oleks riik ja ta teeks seda sundkorras.

Küsimus on selles, kellele peaks riik kahjud kompenseerima. Ei ole mingit põhjust minna päästma äriettevõtete omanikke. Kui kehtestatakse solidaarsusmaks, siis peab omanik sundkorras maksma mingisugusesse fondi, et päästa teiste firmade omanikke. Äri on riskiga tegevus ja igaüks peab ise seda riski hindama. Selle solidaarsusmaksuga maksame kinni kellegi ebaõigelt hinnatud riske.

Segane on jaotusmehhanism, et kellele raha läheb ja mis kriteeriumite alusel. Teine aspekt on see, et põllumeeste kõrval on ka teisi, kes halva suve tõttu kahju kannatasid. Näiteks kalamehed, turism ja miks mitte ka tänavatel toimuv õllekaubandus. Kas teiste kannatajate solidaarsus ulatub nii kaugele, et maksta kinni põllumeeste kahjud.

Muidugi ei saa aga eitada, et ühiskond peab õnnetusse sattunuid aitama.