• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa erastamine kallineb kuni kuus korda

    Kui praegu peab näiteks Meriväljal elav inimene tuhande ruutmeetri suuruse krundi erastamise eest maksma 14 250 krooni, siis järgmisel aastal maad erastades peaks ta maksma 57 000 krooni.
    Veel hullemas olukorras on firmad, kes ei saa maa erastamisel kasutada EVP-kroone.
    Ostueesõigusega maa erastamise järsk kallinemine järgmisest aastast on tingitud erastamisel sooduskoefitsiendi kaotamisest ja uutest kehtima hakkavatest maa maksustamishindadest.
    Kuni selle aasta lõpuni kehtivad madalad, 1993. aastal kehtestatud maa maksustamishinnad. Maa kallimalt välja ostmise vältimiseks peavad maa kasutajad tegema veel selle aasta jooksul ettemaksu EVPdes. Maakasutajatel on vaja esitada kohalikku omavalitsusse avaldus ning omavalitsus määrab erastatava maa pindala, hinna ja väljastab ettemaksu teatise kümne päeva jooksul. Pärast seda peab inimene viima maamaksu kviitungi omandireformiametisse ning krundi erastamise toimik läheb eelisjärjekorras menetlusse.
    Pirita halduskogu esimees Toivo Tootsen ütles, et kõige hullemas olukorras on Pirital, Meriväljal ja ka Nõmmel elavad inimesed, kes ei tea erastatava maatüki lõplikku suurust. Sealsed inimesed kasutavad lisaks oma põhikrundile veel reservmaad, mille erastamiseks linnavalitsus luba ei anna. Nii ei saa inimesed oma maatüki eest ka ettemaksu ära tasuda.
    Meriväljal elav Ivar Taruste ütles eile väikemaakasutajate pressikonverentsil, et tema nende õnnelike hulka ei kuulu, kes saab ettemaksu võimalust kasutada. «Minu käes oli pool sajandit 1420 ruutmeetrit maad Meriväljal ning ma maksin aastakümneid maamaksu. Ühel päeval tagastas linnavalitsus tüki minu aiamaast õigusjärgsele omanikule,» rääkis Taruste. Taruste ei ole linnavalitsuse otsusega rahul, kuid samas ei saa ta erastada ka talle alles jäänud kuuesajaruutmeetrist tükki. «Kui ma seda teen, loobun vabatahtlikult ülejäänud maast.»
    Nii kardabki Taruste päeva, mil tal tuleb erastamise eest välja laduda neli korda suurem summa. «Ma ei saa midagi ette võtta. Loomulikult maksaksin hommepäev ära kõik vajalikud EVPd,» ütles Taruste lootusetu häälega.
    Samas peavad need maakasutajad, kes pole maad selle aasta jooksul erastada jõudnud, hakkama maksma kuni maa erastamiseni riigi maakasutusmaksu. Maakasutusmaks on sellisel juhul sama suur kui maamaks. Kui aga maakasutaja on jõudnud teha selle aasta sees ettemaksu, peab ta maksma kuni erastamiseni maakasutusmaksu poole maamaksu ulatuses.
    Riigikogu maaelukomisjoni nõunik Valter Aasmäe ütles, et riigikogus on hetkel menetluses seaduseparanduse ettepanek, mis lükkaks maakasutusmaksu kehtestamise tähtaega edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.