• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maanteeamet saab oodatust 300 mln kr vähem

    Kärbitud eelarve tingimustes peab maanteeamet osa järgmiseks aastaks planeeritud töid ära jätma. Nii näiteks ei saa remontida kruusateid ja lõpetada pooleliolevaid objekte maakondades. Seisma jääb tänavu alustatud Sultsi--Abja teelõigu ja Kilingi-Nõmme ümbersõidu rajamine. Paremaid aegu jääb ootama Narva ümbersõidu projekteerimine ja Rapla ümbersõidu valmisehitamine. Viimane on vajalik Tallinna--Tartu maantee koormuse vähendamiseks.
    Maanteeamet taotles 1999. aasta riigieelarvest üks miljard ja 93 miljonit krooni, sellest maanteehoiuks 747 miljonit ja investeeringuteks 258 miljonit. Viimases eelarveprojektis on maanteeameti rea peal 821 miljonit krooni. Mootorikütuse ja mootorsõiduki aktsiisi tõusust tuleval aastal riigieelarvesse lisanduv 300 miljonit krooni oleks peadirektori hinnangul päästnud maanteeameti raskest valikust, millised tööd teha ja millised tegemata jätta.
    Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul jääb maanteehoiuks ja -ehituseks eraldatud vahendite kasv oluliselt maha autoomanikelt võetavate maksude kasvutempost. Riigieelarvesse laekuvast mootorsõidukiaktsiisist jõuab maanteedele ligikaudu pool. Sõrmus näeb lahendust sihtotstarbelises finantseerimises, nii et kütuseaktsiis, auto aastamaks, sõidukiaktsiis ja raskeveokite tasu läheks lähiaastail täies ulatuses riigi- ja vallateede sõidukorras hoidmiseks.
    Autojuhtide liidu president Hellat Rumvolt on arvutanud, et juba praegu võtab riik iga autojuhi taskust 2000 krooni aastas ilma talle midagi vastu andmata. «See on röövimine päise päeva ajal, me ei saa sellega nõustuda,» ütles ta.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul ei peagi mootorikütuse aktsiisist laekuv raha maanteehoiule kuluma. Raju lisas, et kõik jutud sel teemal on mõeldud riigieelarve läbikukutamiseks.
    Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Tommy Biene sõnul kulub osa mootorsõidukitega seotud maksudest laekuvatest summadest ka laeva- ja rongiteede korrashoiuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.