Kärbitud eelarve tingimustes peab maanteeamet osa järgmiseks aastaks planeeritud töid ära jätma. Nii näiteks ei saa remontida kruusateid ja lõpetada pooleliolevaid objekte maakondades. Seisma jääb tänavu alustatud Sultsi--Abja teelõigu ja Kilingi-Nõmme ümbersõidu rajamine. Paremaid aegu jääb ootama Narva ümbersõidu projekteerimine ja Rapla ümbersõidu valmisehitamine. Viimane on vajalik Tallinna--Tartu maantee koormuse vähendamiseks.

Maanteeamet taotles 1999. aasta riigieelarvest üks miljard ja 93 miljonit krooni, sellest maanteehoiuks 747 miljonit ja investeeringuteks 258 miljonit. Viimases eelarveprojektis on maanteeameti rea peal 821 miljonit krooni. Mootorikütuse ja mootorsõiduki aktsiisi tõusust tuleval aastal riigieelarvesse lisanduv 300 miljonit krooni oleks peadirektori hinnangul päästnud maanteeameti raskest valikust, millised tööd teha ja millised tegemata jätta.

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul jääb maanteehoiuks ja -ehituseks eraldatud vahendite kasv oluliselt maha autoomanikelt võetavate maksude kasvutempost. Riigieelarvesse laekuvast mootorsõidukiaktsiisist jõuab maanteedele ligikaudu pool. Sõrmus näeb lahendust sihtotstarbelises finantseerimises, nii et kütuseaktsiis, auto aastamaks, sõidukiaktsiis ja raskeveokite tasu läheks lähiaastail täies ulatuses riigi- ja vallateede sõidukorras hoidmiseks.

Autojuhtide liidu president Hellat Rumvolt on arvutanud, et juba praegu võtab riik iga autojuhi taskust 2000 krooni aastas ilma talle midagi vastu andmata. «See on röövimine päise päeva ajal, me ei saa sellega nõustuda,» ütles ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul ei peagi mootorikütuse aktsiisist laekuv raha maanteehoiule kuluma. Raju lisas, et kõik jutud sel teemal on mõeldud riigieelarve läbikukutamiseks.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Tommy Biene sõnul kulub osa mootorsõidukitega seotud maksudest laekuvatest summadest ka laeva- ja rongiteede korrashoiuks.