• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus võib astuda vana reha peale

    Valitsus on lubanud põllumeestele hüvitada 227 miljoni krooni ulatuses ikalduskahju ja soovib selle lubaduse täitmiseks suurendada maksukoormust. Peale tubakaaktsiisi tõstmise kavatseb valitsus suurendada ajutiselt -- neljaks kuni kuueks kuuks -- ka käibemaksu ühe protsendi võrra ning kavandatust rohkem alkoholiaktsiisi.
    Äripäev ei toeta valitsuse kava, sest maksukoormuse suurendamine kitsa huvigrupi toetamiseks ei ole õige.
    Sellise otsusega astub valitsus lühikese aja jooksul juba teist korda reha peale. Käibemaksu (nagu ka nädala alguses välja pakutud tubakaaktsiisi) tõus suurendab teiste tarbijate seas ka nende samade põllumeeste väljaminekuid, kelle pärast valitsus makse tõstab.
    Samuti on selge, et ikalduskahjusid ei suudeta hüvitada kõigile põllumeestele. Seega maksab osa põllumajandustootjaist käibemaksu ja aktsiisitõusuga kinni oma konkurendi riskid.
    Maksude tõstmine näitab, et valitsus tegutseb läbimõtlematult. Algselt pakuti kahjude katteallikana tubakaaktsiisi, kuid järgmisel päeval lugesid valitsusliikmed ajalehtedest, et Eestis ei olegi nii palju suitsetajaid, et aktsiisitõus kataks põllumeestele lubatud summa. Et mitte rumalasse olukorda jääda, pidi peaminister kiiresti avalikkusele teatama, et peale tubakaaktsiisi tõstetakse ka käibemaksu ja võib-olla alkoholiaktsiisigi.
    Selline peataolek on maksusüsteemile ohtlik. Käibemaksumäära muutmine on põhimõtteline otsus ja seda ei saa teha ilma eelneva diskussioonita. On hämmastav, et valitsus pole poolteise aasta jooksul suutnud langetada otsust ettevõtte tulumaksu kaotamise kohta, kuid käibemaksu tõstmise otsustab paari päevaga.
    Ka ettevõtte tulumaksu kaotamise ühe katteallikana on pakutud välja käibemaksu tõstmist 19 protsendile. Erinevalt ikalduskahjude hüvitamisest mõjutaks selline otsus positiivselt kõiki ettevõtjaid, sh ka põllumehi.
    Huumoriga soovitab toimetus suhtuda Mart Siimanni lubadusse, et tegemist on ajutise maksutõusuga. On vana tõde, et ei ole midagi püsivamat kui ajutised asjad. Ohule muutuda ajutisest alaliseks viitas eile ka rahandusminister Mart Opmann.
    Meie arvates ei peaks riik ilmastikukahju hüvitama, sest halba suve, millele oli vastukaaluks kuiv september, ei saa nimetada katastroofiks.
    Kui valitsus on ikkagi otsustanud kedagi kehva ilma pärast toetada, siis piisab selleks juba praegusest maksukoormusest -- keskmiselt maksab iga inimene oma brutosissetulekust 36% riigile. Valitsusel tuleb lihtsalt seniseid prioriteete muuta.
    Tundub, et lähenevad valimised on koalitsiooni ära ehmatanud. Pole ju võimul oldud aja jooksul peaaegu ühtegi lubadust täita suudetud. Järgmise aasta eelarvega üritatakse kõik nelja aasta tegemata jätmised heastada -- tõstetakse õpetajate ja politseinike palka; suurendatakse otsetoetusi põllumeestele ja hüvitatakse ilmastikukahjud.
    Kujunenud majandusolukord aga ei soosi valitsuse kavatsusi. Selle asemel, et istung istungi järel arutada, kuidas suurendada riigieelarve tulupoolt, on viimane aeg hakata tõsiselt mõtlema avaliku sektori kulude piiramisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.