Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus võib astuda vana reha peale

    Valitsus on lubanud põllumeestele hüvitada 227 miljoni krooni ulatuses ikalduskahju ja soovib selle lubaduse täitmiseks suurendada maksukoormust. Peale tubakaaktsiisi tõstmise kavatseb valitsus suurendada ajutiselt -- neljaks kuni kuueks kuuks -- ka käibemaksu ühe protsendi võrra ning kavandatust rohkem alkoholiaktsiisi.
    Äripäev ei toeta valitsuse kava, sest maksukoormuse suurendamine kitsa huvigrupi toetamiseks ei ole õige.
    Sellise otsusega astub valitsus lühikese aja jooksul juba teist korda reha peale. Käibemaksu (nagu ka nädala alguses välja pakutud tubakaaktsiisi) tõus suurendab teiste tarbijate seas ka nende samade põllumeeste väljaminekuid, kelle pärast valitsus makse tõstab.
    Samuti on selge, et ikalduskahjusid ei suudeta hüvitada kõigile põllumeestele. Seega maksab osa põllumajandustootjaist käibemaksu ja aktsiisitõusuga kinni oma konkurendi riskid.
    Maksude tõstmine näitab, et valitsus tegutseb läbimõtlematult. Algselt pakuti kahjude katteallikana tubakaaktsiisi, kuid järgmisel päeval lugesid valitsusliikmed ajalehtedest, et Eestis ei olegi nii palju suitsetajaid, et aktsiisitõus kataks põllumeestele lubatud summa. Et mitte rumalasse olukorda jääda, pidi peaminister kiiresti avalikkusele teatama, et peale tubakaaktsiisi tõstetakse ka käibemaksu ja võib-olla alkoholiaktsiisigi.
    Selline peataolek on maksusüsteemile ohtlik. Käibemaksumäära muutmine on põhimõtteline otsus ja seda ei saa teha ilma eelneva diskussioonita. On hämmastav, et valitsus pole poolteise aasta jooksul suutnud langetada otsust ettevõtte tulumaksu kaotamise kohta, kuid käibemaksu tõstmise otsustab paari päevaga.
    Ka ettevõtte tulumaksu kaotamise ühe katteallikana on pakutud välja käibemaksu tõstmist 19 protsendile. Erinevalt ikalduskahjude hüvitamisest mõjutaks selline otsus positiivselt kõiki ettevõtjaid, sh ka põllumehi.
    Huumoriga soovitab toimetus suhtuda Mart Siimanni lubadusse, et tegemist on ajutise maksutõusuga. On vana tõde, et ei ole midagi püsivamat kui ajutised asjad. Ohule muutuda ajutisest alaliseks viitas eile ka rahandusminister Mart Opmann.
    Meie arvates ei peaks riik ilmastikukahju hüvitama, sest halba suve, millele oli vastukaaluks kuiv september, ei saa nimetada katastroofiks.
    Kui valitsus on ikkagi otsustanud kedagi kehva ilma pärast toetada, siis piisab selleks juba praegusest maksukoormusest -- keskmiselt maksab iga inimene oma brutosissetulekust 36% riigile. Valitsusel tuleb lihtsalt seniseid prioriteete muuta.
    Tundub, et lähenevad valimised on koalitsiooni ära ehmatanud. Pole ju võimul oldud aja jooksul peaaegu ühtegi lubadust täita suudetud. Järgmise aasta eelarvega üritatakse kõik nelja aasta tegemata jätmised heastada -- tõstetakse õpetajate ja politseinike palka; suurendatakse otsetoetusi põllumeestele ja hüvitatakse ilmastikukahjud.
    Kujunenud majandusolukord aga ei soosi valitsuse kavatsusi. Selle asemel, et istung istungi järel arutada, kuidas suurendada riigieelarve tulupoolt, on viimane aeg hakata tõsiselt mõtlema avaliku sektori kulude piiramisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.