• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti peaks kehtestama sisseveotollid?

    Pole midagi teha, kui kavatseme Euroopa Liitu minna. Maarahval on kasulik minna ELi, kus koheldakse neid võrdväärsena, erinevalt praegu meil viljeldavast ultraliberaalsest kaubanduspoliitikast.
    Me oleme ühe lolluse teinud. Mart Laar nimetab seda eurololluseks. Mina ka, aga ses mõttes, et me ei kehtestanud tolle ELi suhtes. Miks peaks WTO meiega rääkima teist keelt? See oleks WTO-le lausa solvav, kui nõuaksime neilt enamat kui ELilt.
    Tollid on eelkõige meie tarbija kaitse küsimus. Kevadel oli sealiha hind 28, praegu 14 krooni. Mis lihatoode on tänaseks enam-vähemgi samas suurusjärgus odavnenud? Töötlejad dikteerivad kokkuostuhindu, sest turg on tasakaalustamata. Nii nagu viimane põrsas sulus ära lõpetatakse, ei saa enam rääkida ka vabaturuhinnast. Ja siis alles hinnad hakkavad tõusma.
    Maainimesele üritatakse selgitada, et tal on vaja leida alternatiivne tegevusala -- mina nimetan seda korvipunumiseks ja moosikeetmiseks. Mulle ka meeldib metsas marjul käia, aga sellega ei toida inimest.
    Mina olen ainuke Eesti peaminister, kes kehtestas 1993 Venemaa jahule tollid. See kogemus polnud just meeldiv ja esimesed, kes nende kaotamist nõudsid, olid maaerakonnad. Kardan, et iga katsega uisapäisa tolle kehtestada kaasneb umbes samasugune reaktsioon.
    Tiit Tammsaare kavatsust tolle kehtestada pean puhtalt valimiseelseks populis-miks. Ilmselt teab härra Tammsaar ise ka hästi, et tolle pole mõtet kehtestada, kuid enne valimisi tulevad vanad lubadused ikka meelde.
    Hea oleks, kui Eesti võtaks vastu tolliseaduse, seda vajame juba läbirääkimisteks WTOga. Varem või hiljem mingisugused tollipiirangud teatud riikidele -- mitte küll ELi suunal -- tulevad, aga selleks peab meil olema tolliseadus.
    Lausa rumalus on WTOga läbirääkimisi siduda mingisuguste müstiliste tollilagedega. Eesti positsiooni ebakindlus ongi põhjus, miks me ei saanud liitumiskutset.
    Riigi maine tugineb teatud põhimõtetele või teatud poliitikale. Kui meie välispartneritel tekib kahtlus, et me kavatseme muuta senist majanduspoliitikat -- alguses tollid, siis võib-olla krooni devalveerimine või teab mis muud, siis selles suhtes oleks see küll praegusel ebakindlal ajal väga vale signaal ja selle tegemisest tuleks hoiduda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.