Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsi ei oota dinosauruste saatus

    Tallinna väärtpaberibörsi tegevjuhi Gert Tiivase arvates on aktsiaturu päästmiseks parim võimalus Balti börside ühendamine. Tema ettekujutuse kohaselt peaks see toimuma mitmes etapis ja ühinemisega on võimalik lõpule jõuda aastaks 2000.
    Äripäeva arvates oleks Tallinna, Riia ja Vilniuse börsi liitumine aktsiaturu arengule kindlasti positiivne, kuid me peame seda ideed praegu raskesti teostatavaks.
    Ühinemise peamised takistused on tehnilised nüansid ja kompromissivalmiduse puudumine. Kõik kolm riiki on veendunud, et just nende börsisüsteem on parim, ega ole valmis põhjalikeks muutusteks.
    Kui Äripäev koostas kevadel Balti väärtpaberituru erinumbrit, siis kohtusime ka Läti ja Leedu börsijuhtide ning väärtpaberispetsialistidega. Eriti just leedulased paistsid silma oma vankumatu usuga Vilniuse börsi kauplemissüsteemi, mis erineb oluliselt Tallinna börsil kasutatavast. Erinevalt meist ei ole Balti vanimal, Vilniuse börsil võimalik sooritada tehinguid reaalajas, sest kasutatakse tellimuskeskset börsimudelit. Vilniusega sarnane kauplemissüsteem on kasutusel ka Riias.
    Eestile oleks börside ühinemine kasulik ainult siis, kui loodava börsi aluseks saab meil kasutatav kauplemissüsteem. Kui võetakse kasutusele Riia või Vilniuse süsteem, tähendaks see Tallinna börsile mitut sammu tagasi.
    Kauplemissüsteemi osas kokkuleppe saavutamine kujunebki tõenäoliselt kõige suuremaks vaidlusteemaks. Peale selle tuleb veel rakendada reaalajas andmeside, koostada ühisnimekiri, panna paika litsentseerimise ja noteerimise reeglid, ühildada info avalikustamise nõuded ning järelevalve.
    Ühisbörsi plussiks on kindlasti kohalike investorite suuremad võimalused, atraktiivsus välisinvestorite silmis, paremini toimiv järelturg, kiirem info liikumine.
    «Börs on siiski emitentide, maaklerite ja investorite kasusaamise koht ja kui kasu pole, ei pea iga hinna eest olema ka börsi,» ütles eilses Postimehes Gert Tiivas.
    Kolme Balti börsi ühinemine ei pruugi aga turgu oluliselt elavdada ning lootus, et emitentide, maaklerite ja investorite tulud tänu sellele suurenevad, ei pruugi täituda.
    Aktsiaturu väikesed käibed ja investorite huvipuudus ei ole tingitud Tallinna börsi suurusest, vaid halvenenud majanduskeskkonnast. Börs ei ole tootmisettevõte, et vähesest huvipuudusest tingituna peaks oma uksed kinni panema. Börs on raha laenamise ja ümberjaotamise koht ning kui raha on praegu vähe või kulub see mujale, siis ei saa ka börsikäibed kuigi suured olla. Seda, et investorite apaatsus võib tuua kaasa Tallinna börsi hääbumise, Äripäev siiski ei usu.
    Aeg, millal Gert Tiivas on hakanud börside liitmise ideega tegelema, on aga igati õige, sest vaikelu Tallinna, Riia ning Vilniuse aktsiaturul võib lõpuks sundida kolme väikebörsi omanikke kompromissidele minema. Oluline on ainult see, et need kompromissid ei viiks Eestit ajas tagasi.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.