«Süsteemi ehitamine on tehniliselt võimalik ja majanduslikult kasulik,» märkis Soome riiklikku energeetikaala valdusgruppi Fortum kuuluv Neste OY.
Gaasitrassi rajamine võimaldaks Eesti Gaasil teenida gaasi transiidi pealt.
ASi Eesti Gaas juhatuse liige Mart Kraut ütles, et ekspertide positiivne hinnang muudab tunduvalt tõenäolisemaks senise plaani rajada Soome ja Eesti vahele merealune gaasitrass. Ta rääkis, et põhimõtteliselt peaks Eesti ja Soome vahelise trassi rajamine olema Soome gaasifirmade jaoks esmane huvi.
Kui hakkab kulgema gaasijuhe Põhjamaade ja Venemaa vahel, on Soome firmadele oluline, et nad saaksid gaasi tarbimise madalperioodil -- suvel -- gaasi varuda selleks sobivatesse hoidlatesse.
«Nii saavad nad gaasi hoolimata madalseisust sama intensiivselt edasi osta, mis annab võimaluse palju paindlikumalt gaasi hinda kaubelda,» sõnas Mart Kraut.
Eesti ja Soome vahele trassi rajamisega saaks üsna kiiresti pihta hakata ja see tasuks ennast ka üsna ruttu ära, sõnas Kraut.
Ta lisas, et pärast gaasitransiidi pealt teenimise võimaluse avanemist on üldisemalt Eestile tähtis, et Soome ja Eesti vahele gaasitoru vedamisega on meie gaasivõrk ühenduses kogu Euroopa gaasivõrguga. Seni on Eesti gaasivõrk ühenduses ainult Venemaaga.
Soomet, Rootsit ja Taanit maagaasiga ühendava süsteemi tasuvusuuringus pakutakse ehituskuludeks välja kaks varianti. Kui ehitust alustatakse Norra suunalt, läheb see maksma 3,8 miljardit dollarit.
Vene suunalt alustamise korral läheb ehitus maksma 3,5 miljardit dollarit, kuid esialgsed investeeringud on suuremad gaasijuhtme ehituse tõttu Soomest Rootsi ja Balti riikidesse.
Neste kõrval osalesid projektis ka Soome Gasum Oy, Taani Dansk Naturgas A/S, Rootsi Goteburg Energi AB, Mellansvenska Naturgaskonsortiet AB, Sydgas AB ja Vattenfall Naturgas AB.
Osaliselt rahastas uuringut Euroopa Liit.
Tasuvusuuringu viisid läbi Hollandi Tebodin ja Suurbritannia Arthur D. Little.