• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiirtee koridor on paigas

    Kirotam nentis, et tegu on trassi koridoriga, mille laius võib kohati olla kuni pool kilomeetrit. «Detailne trass joonistub pärast täiendavaid uuringuid,» lisas Kirotam.
    Maantee trassi valitud koridor ei läbi enam selliseid tuntud punkte nagu Ardu, Anna, Mäo, Mäeküla, Adavere ja Pikknurme. Uus tee tuleb praegusest 6,8 kilomeetrit lühem. Neljarealine tee võimaldab kõrgemat keskmist kiirust ja suuremat läbilaskevõimet. Samas ei osanud eile keegi öelda, milliseks kujuneb ajavõit uuel maanteel Tallinnast Tartu sõites.
    Kirotami sõnul oli põhjalikult töös kuus trassivarianti. «Tasuvusuuringud näitasid, et täna tasub ehitada neljarajaline tee Aruvallast Mäoni ning Tõrvandist Uhtini,» seletas Kirotam. «Meie ettepanek ei välista seda, et mõne aasta pärast võib ka teiste lõikude väljaehitamine ära tasuda.»
    Kirotami andmeil polnud eri trasside vaagimisel määravaks ehitus- ja remondikulud. «Põhirõhk on sellel, kuidas vähendada liikluskulusid,» rõhutas Kirotam. «Osadel lõikudel on liiklus nii väike, et seal ei tasu ette võtta kapitaalset ehitustööd.»
    Tallinna--Tartu--Luhamaa esimese klassi tee trassi valiku tegid maanteeameti tehnokeskuse spetsialistid koostöös Soome spetsialistidega.
    Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt läheks Aruvalla--Mäo ja Tõrvandi--Uhti neljarealise tee ning vahepealsete oluliste lõikude remont maksma veidi üle kahe miljardi krooni.
    Maanteeameti spetsialistid on arvestanud, et optimaalse finantseerimise korral on võimalik tee-ehituse tööd teha kuue aasta jooksul. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus märkis, et Tallinna--Tartu--Luhamaa maantee on iseseisev projekt, mida põhiliselt hakatakse finantseerima Euroopa Liidu rahaga ja muus välisabi korras.
    «Riigieelarveline osa on väike,» lisas Sõrmus. «Mitte mingil juhul ei kannata selle suurprojekti tõttu teised teed.»
    Tänavusest riigieelarvest on Kärevere silla ja selle pealesõiduteede ehitamiseks eraldatud 33,6 miljonit krooni ning Jüri--Vaida teelõigu jätkamiseks 40,9 miljonit krooni.
    Tuleva aasta riigieelarve projektis on nende kahe objekti lõpetamiseks ette nähtud kokku 31,4 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Oleg Gross: "Ei uskunud, et turumajanduse tingimustes sellist asja näen" Kallis elekter võib tuua äride sulgemisi
Suurettevõtja Oleg Grossi sõnul on energia hinnatõus täiesti katastroofiline ning võib päris paljudele ettevõtetele saatuslikuks saada.
Suurettevõtja Oleg Grossi sõnul on energia hinnatõus täiesti katastroofiline ning võib päris paljudele ettevõtetele saatuslikuks saada.
Õiged lahendused jäävad sündimata liiga ettevaatlike tellijate tõttu
Riigihanke formaat ei võimalda pakkujal välja käia parimat lahendust ning pakkumised võivad hoopiski jääda tegemata, kuulb saatest „Lavajutud“.
Riigihanke formaat ei võimalda pakkujal välja käia parimat lahendust ning pakkumised võivad hoopiski jääda tegemata, kuulb saatest „Lavajutud“.