Avalikkuse ette jõudnud hämarad tehingud Hüvitusfondiga ei paranda kindlasti Ühispanga mainet aktsionäride, klientide ja ka SEBi silmis. Lõplik tõde jääb tõenäoliselt avalikkusel teadmata, sest Ühispank on vähemalt esialgu lähtunud hoiakust, et on asju, millest ei saa rääkida, ilma et maine ei langeks.
Eestis on rublatehingust alates hämartehingute väljatulemise tempo kasvanud. Kui kunagi tuli enam-vähem aasta kohta üks patustamine, siis viimasel ajal on pattude register täienenud pea paari kuu järel. Nii võib eeldada, et varsti koorub midagi päevavalgele iga nädal. Karistamise ja järelduste tegemise tempo on aga endiselt aeglane.
Meenub Robert Lepiksoni mõni aeg tagasi välja öeldud nn amnestiaidee, mis kõlas umbes nii: omal ajal ei olnud võimalikki päris ausalt äri ajada. Paneme nüüd mingi kuupäeva maha, kust hakkame rikkumistesse suhtuma täie rangusega.
Äripäeva arvates peab põhimõtteline ranguse printsiip valitsema kogu aeg. Tuleb korralikult tööle panna majanduspolitsei ja sanktsiooniorganid. On olemas seadused ja normid, mida tuleb täita ja mille rikkumise eest karistada.
Üliaeglane karistamine ja järelduste tegemine jätab mulje, et majanduskuritegu ei olegi kuritegu. Oled sa inimese maha löönud, on selge, et oled krimka ja lähed trellide taha. Varastad poest odekolonni ja jääd vahele, ootab sind karistus. Röövid revolvriga ähvardades kaaskodanikku või panka, on paragrahv kaelas. Kandid aga kõrvale miljoni või veel parem kui kümme, sada... Ausa äriajamise tava on Eestis devalveerunud või pole jõudnud juurdudagi. Ei ole küpsenud ka ühiskondlik hoiak nn finantsmahhinaatorite suhtes.
Hüvitusfondile kas siis surve all või mitte kahju tekitanud Arle Mölderit kiruvad küll eakamad inimesed, noorema põlvkonna seas valitseb pigem mentaliteet -- osav sell, aga jäi vahele. Polnuks Hüvitusfondi juristi Allan Tohvi, oleks Ühispanga-tehinguga tekkinud 80miljonine auk HFil n-ö pika vinnaga bilansis ja rahu majas.
Muidugi on võimatu sulgeda Hüvitusfondi ja pole mõistlik kinni panna Ühispanka, kuid kahju tekitamine on fakt, millest riik võiks Hüvitusfondi omanikuna ja Ühispanga kliendina järeldused teha.
Retsidivistide ennetähtaegsele vabastamisele järgnenud kuritööd ja poliitiline surve panid justiitsminister Paul Varuli peatama vangide tee priiusesse. Loodetavasti ei sega Daiwa-tehingu surve siseminister Olari Taali tõhusalt käivitamast keerukatesse skeemidesse peidetud, ent tegelikult siiski raha röövimise uurimist ja karistamist.
Ühiskonna hoiak hakkab tasapisi paranemismärke näitama. Hoiupanga teisi Daiwa-mehi -- Aare Kilpi, Priit Hallerit jt -- uute vastutavate ametite leidmisel pärituul lükkamas ei ole. Pretsedent on küll Otepää Ühispanga eksjuht Arno Kaseniit Tallinna farmaatsiatehase eesotsas, ent tema on pretsedent kahes mõttes -- tegu on ka ainukese finantskuriteo eest kinni istunud inimesega.