Riik kulutab ametnike peale üle plaani

Suurim arvestuslik kulu ametniku kohta on presidendi kantseleis -- 210 000 krooni. Eurointegratsioonibüroos on kulu 158 000 krooni ja valitsussides 123 000 krooni ametniku kohta.

Riigikantselei kulud töötaja kohta ulatuvad 153 000 kroonini aastas. «Riigikantseleis ei ole 45 000 krooniga mõeldav välja tulla,» nentis riigikantselei pearaamatupidaja Harry Sõrmus. «Ma ei tea, kas üldse mõni ministeerium seda arvestada saab. Meie igatahes põhjendasime rahandusministeeriumile, et meie selle summaga välja ei tule, ja nemad leppisid sellega.»

Rahandusministeeriumi riigivalitsemisasutuste arendusosakonna personaliarenduse talituse juhataja Tiia Niine ütles, et ei olegi võimalik ametnikele kulunorme kehtestada, kuna asutused ja töö on liiga erinevad. Võrreldamatud on ka hooned, kus riigiasutused asuvad, lisas ta.

Kulunormid võeti tema sõnul kasutusele seetõttu, et leida mingi nullpunkt, kust läbirääkimisi alustada. «Veidike oli sellest kokkuhoidu,» rääkis ta. «Niipalju enam majanduskulud ei tõusnud kui varasematel aastatel.»

Erafirmad kulutavad inimese kohta rohkem kui riigiasutused. Hansapanga avalike suhete juht Kristi Liiva teatas, et nende pangas tuleb halduskulu inimese kohta 213 000 krooni aastas ehk samaväärselt, kui kulutab presidendi kantselei. See kulu võib tulevikus väheneda, kuna praegu on sellesse arvestatud ühinemisega seotud erakorralised kulud, lisas Liiva.

Turu-uuringute firma Emor finantsjuhi Kelli Niinase sõnul on nende ettevõttes iga 55 töötaja kohta majanduskulu keskmiselt 58 000 krooni aastas.

ASi EE Grupp finantsdirektor Teet Roopalu teatas, et ei ole kunagi oma firmas taolist ühtset normatiivi kasutanud, sest tema sõnul pole sel mõtet. «Meil on eraldi kehtestatud kütusekulu, mobiiltelefonikulu ning lähetuste eelarve,» rääkis ta.

Roopalu sõnul on aga riigi tasandil kulutuste normeerimine õigustatud, kuna tähtis on see, et kulude koosseis oleks väga täpselt määratletud.