• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik kulutab ametnike peale üle plaani

    Kulunormi sai rahandusministeerium kõikide majanduskulude jagamisel asutuse töötajate arvuga. Eelarve koostamise aluseks võeti 45 000 krooni kulu inimese kohta, mis nimetati miinimumnormiks.
    Riigieelarve eelnõust selgub, et alla 50 000 krooni inimese kohta kulutavad vaid sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium ja haridusministeerium.
    Ülejäänud ministeeriumid ületavad selle piiri. Kõige kallimaks kujuneb kaitseministeeriumi ametnik 114 000 krooniga aastas. Järgneb majandusministeerium 96 000 krooniga. Ka rahandusministeerium pole suutnud miinimumnormiga välja tulla, kavatsedes kulutada ühe ametniku kohta aastas 63 000 krooni.
    Suurim arvestuslik kulu ametniku kohta on presidendi kantseleis -- 210 000 krooni. Eurointegratsioonibüroos on kulu 158 000 krooni ja valitsussides 123 000 krooni ametniku kohta.
    Riigikantselei kulud töötaja kohta ulatuvad 153 000 kroonini aastas. «Riigikantseleis ei ole 45 000 krooniga mõeldav välja tulla,» nentis riigikantselei pearaamatupidaja Harry Sõrmus. «Ma ei tea, kas üldse mõni ministeerium seda arvestada saab. Meie igatahes põhjendasime rahandusministeeriumile, et meie selle summaga välja ei tule, ja nemad leppisid sellega.»
    Rahandusministeeriumi riigivalitsemisasutuste arendusosakonna personaliarenduse talituse juhataja Tiia Niine ütles, et ei olegi võimalik ametnikele kulunorme kehtestada, kuna asutused ja töö on liiga erinevad. Võrreldamatud on ka hooned, kus riigiasutused asuvad, lisas ta.
    Kulunormid võeti tema sõnul kasutusele seetõttu, et leida mingi nullpunkt, kust läbirääkimisi alustada. «Veidike oli sellest kokkuhoidu,» rääkis ta. «Niipalju enam majanduskulud ei tõusnud kui varasematel aastatel.»
    Erafirmad kulutavad inimese kohta rohkem kui riigiasutused. Hansapanga avalike suhete juht Kristi Liiva teatas, et nende pangas tuleb halduskulu inimese kohta 213 000 krooni aastas ehk samaväärselt, kui kulutab presidendi kantselei. See kulu võib tulevikus väheneda, kuna praegu on sellesse arvestatud ühinemisega seotud erakorralised kulud, lisas Liiva.
    Turu-uuringute firma Emor finantsjuhi Kelli Niinase sõnul on nende ettevõttes iga 55 töötaja kohta majanduskulu keskmiselt 58 000 krooni aastas.
    ASi EE Grupp finantsdirektor Teet Roopalu teatas, et ei ole kunagi oma firmas taolist ühtset normatiivi kasutanud, sest tema sõnul pole sel mõtet. «Meil on eraldi kehtestatud kütusekulu, mobiiltelefonikulu ning lähetuste eelarve,» rääkis ta.
    Roopalu sõnul on aga riigi tasandil kulutuste normeerimine õigustatud, kuna tähtis on see, et kulude koosseis oleks väga täpselt määratletud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Muusikaturu valitseja tuli Amsterdamis börsile
Prantsuse firmast Vivendi eraldatud Universal Music Group debüteeris täna edukalt Amsterdami Euronexti börsil.
Prantsuse firmast Vivendi eraldatud Universal Music Group debüteeris täna edukalt Amsterdami Euronexti börsil.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.