Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenuintressi langus tooks lahendust pankrottidele
Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles BNSile, et Ühispanga strateegilise investori leidmine aitab alandada Eesti riskitaset ning see omakorda tooks alla ka laenuintressid. Neivelt ei osanud ennustada, kuipalju laenuintressid võivad langeda.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et raha juurdetulek Eestisse tähendab kindlasti laenuintresside langemist. «Praeguses olukorras on krediidiprotsendi alanemine ettevõtlusele hädavajalik,» sõnas Vitsur. «Kui ettevõtted peaksidki pankrotistuma, siis nende uued omanikud saavad tänu soodsamale laenule hea stardi.»
«Kui nüüd intressid alanevad, on see igati tervitatav,» ütles ASi Leibur peadirektor Ants Promann. Tema sõnul pidurdavad praegused 20protsendised laenuintressid kogu majandust. «Praeguse laenuintressiga tuleksid toime ainult kullakaevandused ja naftapuurtornid, mitte toiduainetööstus,» lisas Promann.
ASi Viru Rand juhatuse esimees Andres Eesmaa lausus samuti, et laenuintresside langus mõjuks ettevõtetele tervendavalt.
Eesmaa lisas, et 60 miljoni kroonise laenukoormusega Viru Rand endale praeguses keerulises majandussituatsioonis täiendavaid laene siiski lubada ei saa.
Tallinna piimatööstuse nõukogu esimees Oliver Kruuda ütles, et laenuintresside alanemine mõjub majandusele positiivselt ja oleks lisaraha tulemisega Eestisse ka loogiline. Kruuda sõnas, et piimatööstusel oleks vaja võtta täiendavalt laenu, et maksta piimatootjatele. «Eelnevatel aastatel võtsime suvel käibekrediiti, mille talvel pangale tagasi maksime, sel aastal jäi see tegemata,» rääkis ta.
ASi Tallegg juhatuse esimees Ants Käsper ütles, et ei usu laenuintresside alanemisse. «Vaevalt ühekordne rahasüst midagi muudab, intressid tulevad alla ikka siis, kui majanduses toimub põhimõtteline pööre,» rääkis Käsper. «Selle rahaga saavad pangad ehk ainult oma jalgealust kindlustada.»
Käsperi sõnul oleks Talleggil vaja laenata umbes 10 miljonit krooni. «Intressi kannatame veel välja, kuid seni pole raha lihtsalt olnud,» sõnas Käsper.
Hulgikaubandusfirma ASi Abestock juhatuse esimees Jüri Vips arvas, et praeguses majandussituatsioonis pole ettevõtjatest eriti tark uusi laene peale võtta.
«Parem on ettevõtet mitte laiendada, mitte võita juurde turuosa, vaid püüda vähendada kulusid,» rääkis Vips. «Ma ei usu, et see raha viib laenuintresside langemisele, sest pankadele pole krediidikõlbulikke kliente nagunii kuigi palju alles jäänud.»