Tarkvarafirmad sõdivad Norra programmi vastu

Ümarlaua ja ASi Kinex Infosüsteemid esindaja Indrek Saul ütles, et ümarlaud ei ole rahul, et rahandusministeerium avaldab riigiasutustele survet ning juurutab Agresso majandustarkvara ilma selle ala spetsialistideta.

«Agresso spetsialiste on Eestis umbes 3--5, aga serveri litsentse on ostetud juba 50,» rääkis Saul. Ta ütles, et rahandusministeerium ostis Agresso litsentsid ja alles seejärel asus välja töötama raamatupidamistarkvara standardeid. «Esmalt tuleb ikka paika panna standardid ja siis osta tarkvara,» sõnas ta.

Sauli sõnul oli 1996. aastal, kui rahandusministeerium Agresso hankis, maailmas vaid 700 selle kasutajat. Samas Eesti ettevõtete juurutatud tarkvara Scala kasutajaid 14 000 ja SAFi puhul umbes sama palju. «Pealegi, rahandusministeerium ei korraldanud mingit riigihankekonkurssi,» lisas Saul.

Sauli sõnul soovib ümarlaud oma pöördumisega, et lõpetataks surve riigiasutustele ja hangitaks majandustarkvara tsiviliseeritud viisil. «Üle 30 miljoni krooni maksumaksja raha on kulutatud selle tarkvara hankimisele. See on meie arvates ebaefektiivne hankimine,» selgitas Saul.

Seni viimane aktsioon, mis ümarlaud ette võttis seoses Agressoga, oli suvel rahandusministeeriumile kirjutatud kiri. Vastusest ei selgunud midagi, ütles Saul.

Ümarlaua liikmed kirjutavad oma pöördumises, et nad on veendunud, et Eesti tarkvaratootjad on võimelised pakkuma riigiettevõtetele sobivat majandustarkvara.

Indrek Saul ütles, et ta võib oletada, miks rahandusministeerium eelistas Agressot Eesti toodetele. «Oletusi on meil mitu, seda võidi teha rumalusest, aga võib-olla ka sellest, et see oli kellelegi kasulik,» lausus Saul.

Rahandusministeeriumi avalike suhete talituse spetsialist Annika Pajus ütles, et rahandusministeerium ei ole ümarlaua pöördumist näinud. «Kantsler Agu Lellep nägi selle pöördumise koopiat, aga ilma allkirjadeta,» sõnas Pajus. Ta lisas, et kuni rahandusministeerium pole näinud allkirjadega pöördumist, ei ole midagi kommenteerida.

Sauli sõnul esindab ümarlaud 70--80 protsenti Eesti tarkvaratootjatest, nende hulgas Baltic Business Software, kes toodab raamatupidamistarkvara Hansa, Kinex Infosüsteemid, kes toodab Scala-nimelist majandustarkvara, ja ka SAFi tarkvara tootev AS Sysdec. 50 Agresso litsentsi ostmine tähendab meile sisuliselt 50 kaotatud klienti, sõnas Saul.

Autor: Sten A. Hankewitz