Importijad juba maksavad riigilõivu

Valitsus põhjendab toiduainete importijatele 1. detsembrist 25 000kroonise tegevuslitsentsi nõuet sellega, et ettevõtja peab ise katma kulutusi, mis piiril tema imporditud toiduainete kvaliteedikontrolliks tehakse. Umbes tuhatkonna importija pealt koguneks aastaga 20--25 miljoni krooni.

Kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder märkis, et riigilõivuseaduses on juba selline lõiv olemas. Seaduse § 89 punkt 1 ütleb, et toidukauba kvaliteedi ja ohutuse riikliku järelevalve toimingute eest tasutakse riigilõivu imporditavate toidukaupade puhul 700 krooni. «See on lõiv, mida makstakse iga kaubapartii eest,» selgitas Teder. «Olen rääkinud ettevõtjaga, kes sel moel on riiki aastas 25 000 krooniga toetanud.»

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul hakkab 25 000kroonine litsentsitasu katma piiri veterinaarteenistuse kulutusi ja selle eest ostetakse laborisisustust. Tema sõnul ei lähe nii kõrge litsentsitasu vastuollu maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuetega, mis näeb ette lõivuga katta vaid teenuse maksumus.

Vastupidist väidab välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull, kes juhib Eesti läbirääkimisi WTOga ühinemisel. Kulli sõnul on litsentsi hankimise teenuse hind vaid 151 krooni. «Siin on 250kordne vahe!» lisas ta.

Autor: ÄP