• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriühistu tagab kindlustunde

    Elanike huvi korteriühistute moodustamise vastu on küllalt aktiivne. Tallinnas on viimase aastaga korteriühistute arv suurenenud kolmandiku võrra ning praeguseks on neid üle viiesaja. Enamik korteriühistuid on seni moodustatud väiksemates majades, kus elanikel on suurem omanikutunne. Tallinna korteriühistute liidu Tallinna büroo juhataja Kaimar Ilvese hinnangul on viimasel ajal märgata inimeste üha suuremat huvi ühistu asutamise vastu.
    Ühistus olemisel on võrreldes ühe korteri kaupa asjaajamisega mitu olulist plussi. Näiteks korteriomandi seadmist on ühistul mõnevõrra lihtsam läbi viia kui üksikul korteriomanikul. Seaduse kohaselt võib korterite alust maad erastada ka majaelanike ühisavalduse alusel, kuid ühistu realiikmel on korteriomandi seadmisel ametnikega vähem kokkupuuteid kui üksiküritajal.
    Hõlpsam on korteriühistul asju ajada ka majade haldajatega. On oodata, et üha enam hakkavad haldusega tegelema eraettevõtted, kes loomulikult püüavad oma tegevusest võimalikult suurt kasumit saada. Kui nüüd kinnisvarahaldusfirma teatab korteriomanikule, et haldustasu on näiteks 5 kr/m², siis jääb üksikul korteriomanikul üle sellega nõustuda. Ühistu võib aga juhul, kui maja haldaja soovib tariife tõsta, otsida uue lepingupartneri, et saada soodsamaid tingimusi.
    Ühistu asutamise peamine eesmärk ei tohiks siiski olla vaid maa erastamisprotsessi kiirendamine või haldusettevõttega kauplemine. Kaimar Ilvese sõnul peaks elanikud otsustama, kas nad tahavad, et maja juures asjad edenevad või ei.
    Peamiselt käivad praegu korteriühistute liidus inimesed, kes kaebavad millegi või kellegi üle (et vajalikud tööd on tegemata, keegi raiskab raha vms). Inimesed ei anna endale sageli aru, et neil on ühistu asutamise korral juba kolm aastat olnud võimalus ise seda protsessi kontrollida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs jätkas nädalat langusega
Kolmapäeval oli Tallinna börs ainukene Balti börs, mis sulgus miinuses, langedes 0,38% 1996,23 punktile. Riia kerkis 0,87% ja Vilnius 0,26%. Benchmark indeks langes 0,02%.
Kolmapäeval oli Tallinna börs ainukene Balti börs, mis sulgus miinuses, langedes 0,38% 1996,23 punktile. Riia kerkis 0,87% ja Vilnius 0,26%. Benchmark indeks langes 0,02%.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.