Korteriühistu tagab kindlustunde

Elanike huvi korteriühistute moodustamise vastu on küllalt aktiivne. Tallinnas on viimase aastaga korteriühistute arv suurenenud kolmandiku võrra ning praeguseks on neid üle viiesaja. Enamik korteriühistuid on seni moodustatud väiksemates majades, kus elanikel on suurem omanikutunne. Tallinna korteriühistute liidu Tallinna büroo juhataja Kaimar Ilvese hinnangul on viimasel ajal märgata inimeste üha suuremat huvi ühistu asutamise vastu.

Ühistus olemisel on võrreldes ühe korteri kaupa asjaajamisega mitu olulist plussi. Näiteks korteriomandi seadmist on ühistul mõnevõrra lihtsam läbi viia kui üksikul korteriomanikul. Seaduse kohaselt võib korterite alust maad erastada ka majaelanike ühisavalduse alusel, kuid ühistu realiikmel on korteriomandi seadmisel ametnikega vähem kokkupuuteid kui üksiküritajal.

Hõlpsam on korteriühistul asju ajada ka majade haldajatega. On oodata, et üha enam hakkavad haldusega tegelema eraettevõtted, kes loomulikult püüavad oma tegevusest võimalikult suurt kasumit saada. Kui nüüd kinnisvarahaldusfirma teatab korteriomanikule, et haldustasu on näiteks 5 kr/m², siis jääb üksikul korteriomanikul üle sellega nõustuda. Ühistu võib aga juhul, kui maja haldaja soovib tariife tõsta, otsida uue lepingupartneri, et saada soodsamaid tingimusi.

Ühistu asutamise peamine eesmärk ei tohiks siiski olla vaid maa erastamisprotsessi kiirendamine või haldusettevõttega kauplemine. Kaimar Ilvese sõnul peaks elanikud otsustama, kas nad tahavad, et maja juures asjad edenevad või ei.

Peamiselt käivad praegu korteriühistute liidus inimesed, kes kaebavad millegi või kellegi üle (et vajalikud tööd on tegemata, keegi raiskab raha vms). Inimesed ei anna endale sageli aru, et neil on ühistu asutamise korral juba kolm aastat olnud võimalus ise seda protsessi kontrollida.