Tundmatuks jääda soovivate lihaimpordifirmade juhtide sõnul on veterinaar- ja toiduinspektsiooni piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski seotud soodustingimusi saanud firmade omanikega.

Razumovskil oli Muuga sadama veterinaarteenistuses olles tihe koostöö seal töötanud Ervand Mesropjaniga. Viimane oli äriregistri andmetel hiljem Alveni osanik ja on praegu kanaliha importiva ASi V.E.G.Frozen Foodsi osanik.

Lihaimportijate kahtlustused said tuld tänavu juulis pärast Razumovski asetäitja Enno Kose otsust, millega päevapealt peatati nende linnuliha importijate impordiload, kes kasutasid liha maaletoomisel Valga, Ikla ja Murati piiripunkti. Lõunapiiri kaudu liigub suur osa USAst imporditud lihast, see tuuakse meritsi Riia sadamasse ja sealt veoautodega Eestisse.

Lubade peatamise põhjuseks toodi korduv veterinaareeskirjade rikkumine nendes piiripunktides ja nõuetekohaste inspekteerimistingimuste puudumine.

ASid Alven ja V.E.G.Frozen Foods kasutavad erinevalt teistest liha maaletoomiseks peamiselt Tallinna Sadamat ja Muuga sadamat. Sealtkaudu linnuliha maaletoomist piiriteenistus ei peatanud.

ASi Alven kommertsdirektori Igor Igumenovi sõnul on kuulujutud Alveni soosimisest alusetud. Tema sõnul kannatas ka nende firma veterinaarinspektsiooni suvise otsuse pärast, sest ta toob osa liha Ikla kaudu. «Meie käive langes ajutiselt viiendiku võrra,» kinnitas ta.

Piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski sõnas, et ta suhtub Alvenisse ja Frozen Foodsi võrdselt teiste firmadega. «Ehkki tõepoolest üks Frozen Foodsi omanikest on minu tuttav, ei näe ma põhjust, miks ma ei peaks temaga lävima,» lisas Razumovski.

Veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel ütles, et kui keegi tema alluvatest on seotud ASiga Alven või mõne muu lihaimpordifirmaga, siis ta enam ei töötaks tema juures. «Järelikult need kõlakad pole kinnitust leidnud,» sõnas ta.

«Olen ise ka kuulnud, et Alven on saanud sadamates linnuliha monopoli enda kätte, aga olen kõigile öelnud, et keegi ei keela ka teistel meritsi liha tuua,» rääkis Razumovski.

Tema sõnul on süüdistused tingitud lihaimportijate pingul närvidest. Nende tegutsemisruum muutub järjest kitsamaks, sest piiriteenistus kontrollib järjest põhjalikumalt ja nõudlikumalt liha päritolu ning kvaliteeti, lausus Razumovski.

Lihaimportija M.G.Suppliesi tegevdirektori Peep Kallaste sõnul on võimalik lõunapiiril edasi tegutseda, kuid nüüd tuleb igale kaubakoormale eraldi luba hankida.

ASi Jäälill lihadivisjoni juhi David Pärnametsa sõnul kulub ühekordsete lubade hankimisele kuus 3000--4000 krooni, varem sai umbes sama raha eest ühe tehase toodangule loa terveks aastaks. Tema sõnul peaksid ausad ja korralikud lihaimportijad piirikontrolli väiksema vaevaga läbida saama.

Pärtel kinnitas, et piiriteenistus peatas suvel impordiload, sest maismaapiiril ei saanud teha USA linnulihale salmonelloosi suhtes lauskontrolli. Sellest tekkis mitmepäevane järjekord, sel ajal ei saanud liha vajalikul temperatuuril hoida. «Sadamas saab liha kohe laevalt külmkonteinerisse laadida ja 18kraadise külma juures hoida,» lisas ta.

Pärtel ütles, et hiljuti USA põllumajandusministeeriu-

miga saavutatud eelkokkuleppe järgi töötab USA Eesti jaoks välja kõigile nõuetele vastava ühtse linnuliha sertifikaadi, mis hõlbustaks liha Eestisse toomist nii maismaad pidi kui meritsi.