• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korruptsioonikahtlus veterinaarametis

    Tundmatuks jääda soovivate lihaimpordifirmade juhtide sõnul on veterinaar- ja toiduinspektsiooni piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski seotud soodustingimusi saanud firmade omanikega.
    Razumovskil oli Muuga sadama veterinaarteenistuses olles tihe koostöö seal töötanud Ervand Mesropjaniga. Viimane oli äriregistri andmetel hiljem Alveni osanik ja on praegu kanaliha importiva ASi V.E.G.Frozen Foodsi osanik.
    Lihaimportijate kahtlustused said tuld tänavu juulis pärast Razumovski asetäitja Enno Kose otsust, millega päevapealt peatati nende linnuliha importijate impordiload, kes kasutasid liha maaletoomisel Valga, Ikla ja Murati piiripunkti. Lõunapiiri kaudu liigub suur osa USAst imporditud lihast, see tuuakse meritsi Riia sadamasse ja sealt veoautodega Eestisse.
    Lubade peatamise põhjuseks toodi korduv veterinaareeskirjade rikkumine nendes piiripunktides ja nõuetekohaste inspekteerimistingimuste puudumine.
    ASid Alven ja V.E.G.Frozen Foods kasutavad erinevalt teistest liha maaletoomiseks peamiselt Tallinna Sadamat ja Muuga sadamat. Sealtkaudu linnuliha maaletoomist piiriteenistus ei peatanud.
    ASi Alven kommertsdirektori Igor Igumenovi sõnul on kuulujutud Alveni soosimisest alusetud. Tema sõnul kannatas ka nende firma veterinaarinspektsiooni suvise otsuse pärast, sest ta toob osa liha Ikla kaudu. «Meie käive langes ajutiselt viiendiku võrra,» kinnitas ta.
    Piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski sõnas, et ta suhtub Alvenisse ja Frozen Foodsi võrdselt teiste firmadega. «Ehkki tõepoolest üks Frozen Foodsi omanikest on minu tuttav, ei näe ma põhjust, miks ma ei peaks temaga lävima,» lisas Razumovski.
    Veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel ütles, et kui keegi tema alluvatest on seotud ASiga Alven või mõne muu lihaimpordifirmaga, siis ta enam ei töötaks tema juures. «Järelikult need kõlakad pole kinnitust leidnud,» sõnas ta.
    «Olen ise ka kuulnud, et Alven on saanud sadamates linnuliha monopoli enda kätte, aga olen kõigile öelnud, et keegi ei keela ka teistel meritsi liha tuua,» rääkis Razumovski.
    Tema sõnul on süüdistused tingitud lihaimportijate pingul närvidest. Nende tegutsemisruum muutub järjest kitsamaks, sest piiriteenistus kontrollib järjest põhjalikumalt ja nõudlikumalt liha päritolu ning kvaliteeti, lausus Razumovski.
    Lihaimportija M.G.Suppliesi tegevdirektori Peep Kallaste sõnul on võimalik lõunapiiril edasi tegutseda, kuid nüüd tuleb igale kaubakoormale eraldi luba hankida.
    ASi Jäälill lihadivisjoni juhi David Pärnametsa sõnul kulub ühekordsete lubade hankimisele kuus 3000--4000 krooni, varem sai umbes sama raha eest ühe tehase toodangule loa terveks aastaks. Tema sõnul peaksid ausad ja korralikud lihaimportijad piirikontrolli väiksema vaevaga läbida saama.
    Pärtel kinnitas, et piiriteenistus peatas suvel impordiload, sest maismaapiiril ei saanud teha USA linnulihale salmonelloosi suhtes lauskontrolli. Sellest tekkis mitmepäevane järjekord, sel ajal ei saanud liha vajalikul temperatuuril hoida. «Sadamas saab liha kohe laevalt külmkonteinerisse laadida ja 18kraadise külma juures hoida,» lisas ta.
    Pärtel ütles, et hiljuti USA põllumajandusministeeriu-
    miga saavutatud eelkokkuleppe järgi töötab USA Eesti jaoks välja kõigile nõuetele vastava ühtse linnuliha sertifikaadi, mis hõlbustaks liha Eestisse toomist nii maismaad pidi kui meritsi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.