29 november 1998

Dinosauruse elushoidmiskatse

Majandusminister Jaak Leimanni soov toetada Kiviteri 22 miljoni krooniga on nagu katse anda adrenaliinisüst ammu surnud dinosaurusele -- puhas raha (rohu) raiskamine, sest tulemust ei saagi olla.

Leimanni kava kohaselt ostaks valitsus Kiviterilt 22 miljoni krooni eest (umbes 17 000 tonni) põlevkiviõli riigi vedelkütuse julgeolekuvaruks. Valitsuse senise määruse kohaselt tuleb julgeolekuvaru soetamist alustada autobensiinist ja diislikütusest. Kui põlevkiviõli oleks viimatimainitust odavam ja kõrgema kütteväärtusega, võiks seda mõtet ehk kaaludagi. Ent asi ei ole julgeolekuvarude soetamises.

Leimannil, kes veel suvel lasknuks Kiviteril pankrotti minna (Kiviter taotles valitsuselt 63,5 miljoni krooni dotatsiooni, et müüa põlevkivitooteid, ent valitsus ei pidanud seda otstarbekaks), näib olevat kindel plaan poputada Kiviteri omanikke ja hoida ettevõttel hing sees.

Tänavu on riik juba andnud Kiviterile laenu 25 miljonit krooni, samuti soovib müüa Viru põlevkivikaevandust, majandusministeerium tahab alandada Kiviterile müüdava põlevkivi hinda 70 kroonilt 50-le.

Erandjuhtudel võib riik nii käituda, kuid peab kindel olema, et abistatav ka ellu jääb, kommenteeris majandusministri kavatsust peaministri majandusnõunik Aare Järvan. Kiviteri puhul on aga ilmselge, et tegemist ei ole ajutiste majandusraskustega.

Kiviteri-taolist ettevõtet ega ka ainult ebarentaablit põlevkiviõli tootmist ühekordse rahasüstiga ülal ei hoia. Kiviteri kallis kütteõli ei suuda konkureerida odavate sisseveetavate õlidega ega lüüa läbi ka maailmaturul, kus põlevkiviõli hind langeb. Õlieksport toob Kiviterile praeguste hindade juures vähemalt 65 miljonit krooni kahjumit aastas, seepärast ei ole põlevkivitöötlemine Kiviterile enam majanduslikult otstarbekas.

Meenutame, et Kiviteri aasta tagasi erastanud ASi Eriõli äriplaan nägi ette põlekiviõli tootmise järk-järgulise vähendamise kuni lõpetamiseni. Praegu kasutavad omanikud sedasama põlevkiviõli relvana riigi vastu: kui ei toeta, jäävad tänavale enam kui kaks ja pool tuhat töölist. Ometi Kiviteri neli muud allüksust töötavad.

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Mari Koppeli sõnul ei saa riik Kiviterile raha niisama anda, aga ei saa ka lubada, et inimesed tööta jäävad. Ent sellisel juhul ei peaks Kiviteriga tegelema mitte majandusminister Jaak Leimann, vaid sotsiaalminister Tiiu Aro.

Läätsa kalatööstuse pankrotioht ei pannud ministreid kulmugi liigutama. Kui tööta jääb hulk vene keelt kõnelevaid kohtlajärvelasi, on lugu keerulisem, sest sellest tehtaks vägisi ka rahvusküsimus. Seleta siis Euroopa Liiduga ühinemiskõneluste ajal Max van der Stoelidele, et see pole nii. Selle kandi pealt võib mõista valitsuse taktikat.

Valitsusele jääb olukorra lahendamiseks kaks võimalust. Esiteks: lasta Kiviter pankrotti, töötute abistamiseks rakendada vastav sotsiaalprogramm. Teiseks: ettevõte taasriigistada, restruktureerida ning püüda uuesti erastada. Äripäev pooldab esimest varianti.

Halvim on praegune lahendus ehk see, et riik toetab Kiviteri omanikke, keda laiem avalikkus ei tea. Äripäevani on jõudnud info, et Priit Piilmanni, Elar Sarapuu ning Ühispanga kõrval kuuluvad ettevõtte omanikeringi ka Ants Laos, Oliver Kruuda, Tiit Kõhkna ja Aksel Treimann.

Hetkel kuum