Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikemaja tõhus heliisolatsioon suurendab elanike privaatsust
Uue kodu loomise üheks ajendiks on tihti elanike suurenenud vajadus privaatsuse järele. Perekonna kasvades või laste sirgudes soovib iga pereliige omaette ruumi, kus saaks olla rahulikult liigse mürafoonita ning tegutseda ka ise teisi segamata.
Selleks ei piisa täiendavate ruumide ehitamisest -- vajalik on ka olemasolevate või uute ruumide hea akustika. Tänu heale ruumiakustikale me kuuleme kõike, mida vaja, ja suudame summutada kõik mittevajaliku.
Efektiivne abinõu müra blokeerimiseks on tubade helikindel isoleerimine. Heliisolatsiooni paigaldamine ruumidesse ehitamise ajal on lihtsam ja odavam kui juba valminud maja helikindlaks muutmine. Samas on siiski ka vanadesse majadesse võimalik paigaldada kaasaegne heliisolatsioon.
Heliisolatsiooni valikul tuleb esmalt selgeks teha, mida täpselt tahetakse saavutada. Põhimõtteline erinevus on, kas tahetakse müra summutada ruumis, kus see tekib, või takistada müra levikut läbi konstruktsioonide teistesse ruumidesse.
Mida rohkem me suudame heli summutada tema tekkekohas, seda vähem peame tegelema probleemiga, et müra tungib läbi piirete teistesse ruumidesse.
Ruumide akustilisi omadusi mõjutavad ennekõike kasutatud ehitus- ja sisustusmaterjalid.
Rasked ja mittepoorsed materjalid nagu krohv, klaas, betoon ja tellised neelavad vähem kui 5% helienergiast ja peegeldavad ülejäänu tagasi ruumi, suurendades üldist mürafooni.
Heli summutavad ruumis paiknevad kardinad, vaibad ja pehme mööbel, mis neelavad suurema osa nendeni jõudvast helist. Samas ei tohi ruume heli suhtes ka üle summutada, sest siis võib tekkida probleeme ka vajalike helide kuulmisega -- kõnest arusaamiseks tuleb hakata palju kõvemini rääkima jmt.
Et müra summutamine oleks algusest peale läbimõeldud ja võimalikult efektiivne, oleks soovitav selle peale mõelda juba ruume projekteerides ning kasutada ruumide konstruktsioonides spetsiaalseid heli-
isolatsioonimaterjale.
Sobivate materjalide kasutamine õiges kohas aitab saavutada parema tulemuse ning tagab ka rahalise kokkuhoiu. Helisumbuvus sõltub materjali elastsusest, paksusest, pealiskihi võimest peegeldada heli, perforatsioonist jm. Helilainet peegeldavad nii heliisolatsioonimaterjali kihi pealispind kui ka tagumine pind.
Ehitusmaterjalidest sobivad müra summutamiseks kõige paremini avatud pooridega materjalid, näiteks kivivillast ripplaed.
Alustades isoleerimistöid, hinnake kõigepealt ruumi asendit teiste tubade suhtes, seejärel täitke toa õõnsad vaheseinad näiteks Isolevy kivivillaplaatidega, mida on karkass-seinale kerge paigaldada.
Tihendage ja pahteldage korralikult kõik sisevooderdus-
plaatide liitekohad ning seinte, lae ja põranda ühenduskohad. Kivivill isoleerib eriti hästi kõrgeid helisagedusi. Madalate sageduste puhul annab parema mürakaitseefekti raskemate ja paksemate materjalide kasutamine.
Kui tuba asetseb teiste ruumide kohal, on tähtis ka põranda heliisolatsioon. Puitvahelae isoleerimiseks sobivad pehmed kivivillatooted.
Betoonplaadi peale võib ehitada nn ujuva põranda, mis asetseb ümbritsevatest tarinditest eraldi.
Ujuvkonstruktsioonis paigaldatakse betoonplaadile 20-50 mm paksune jäikadest kivivillaplaatidest isolatsioonikiht, mille peale võib valada kihi betooni või pahteldada pind pahtliseguga. Seejuures on oluline, et kivivilla kiht ei oleks ümbritsevate tarindite küljes kinni, vaid eralduks seintest.
Hea lõpptulemuse saate ainult siis, kui isoleerite kõik heli levikuteed. Ühtlasi paraneb koos mürakindlusega oluliselt ka tarindite tulekindlus ja soojapidavus.
Tihtipeale annab töö kvaliteet ja konstruktsioonide tihedus suurema heliisolatsiooni- efekti kui materjalide valik.
Autor: Veiko Tomson