Põllumehed proovivad hüvitist välja petta

OMX Baltic−0,07%317,63
OMX Riga−0,56%957,04
OMX Tallinn0,13%2 201,92
OMX Vilnius−0,19%1 503,99
S&P 500−0,02%7 704,13
DOW 30−0,31%51 349,98
Nasdaq 0,01%26 939,37
FTSE 1000,12%10 693,22
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,1

OMX Baltic−0,07%317,63
OMX Riga−0,56%957,04
OMX Tallinn0,13%2 201,92
OMX Vilnius−0,19%1 503,99
S&P 500−0,02%7 704,13
DOW 30−0,31%51 349,98
Nasdaq 0,01%26 939,37
FTSE 1000,12%10 693,22
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,1

Kristina TraksÄripäeva kaasautor

Põllumajandusministeeriumi maaparandusbüroo juhataja Mati Tõnismäe sõnul pole veel täpselt teada, kui palju tähtajaks, s.o laupäevaks avaldusi esitati, see arv võib olla üle 12 000. Ikaldushüvitist makstakse mootori-

kütuse aktsiisi hüvitise saajate nimekirja alusel, ent Tõnismäe sõnul laekus avaldusi hüvituse saamiseks enam kui mootorikütuse aktsiisi hüvituse taotlusi.

Ikaldushüvitist võivad saada ka talunikud, kelle saak ei ikaldunud. Maakondade maaparandusbürood kontrollivad küll pisteliselt, kas talumeeste esitatavad andmed ka tõele vastavad, kuid vahepeal maha sadanud lume tõttu pole võimalik kindlaks teha ikalduse suurust. «On signaale, et üritatakse petta,» ütles Tõnismäe. Saagi suuruse kontrollimise alus on toetuse taotleja raamatupidamisaruanne, mille ta peab maaparandus-

büroole esitama. «Sealt on näha, kui palju saagist müüdud on,» rääkis Tõnismäe.

Harju maaparandusbüroo juhataja Sulev Taul ütles, et tegelikkuses pole võimalik kontrollida, kas ja kui suures ulatuses kellegi saak ikaldus. «Mõnel pool oli saak suurem kui eelmisel aastal, aga mees tegi selleks rohkem tööd,» rääkis Taul. «Eks ta pidi ise otsustama, kas küsib toetust või mitte. Põllu peal pole praegu enam midagi näha.»

Peetri talu peremees Ants Pihlakas ütles, et taotleb ikaldushüvitist. Varem on Pihlakas väitnud, et tema vili ei ikaldunud. «Eks ma solidaarsusest teistega toetust taotlen,» lisas Pihlakas.

Pihlakal oli vili maas 235 hektaril, saak oli tema sõnul keskmiselt 30% väiksem kui mullu. «Hernes läks aga peaaegu täielikult untsu ja heina ei saanud kah teha,» rääkis Pihlakas.

Mäe teraviljatalu peremees Arnold Põldmäe ütles, et tal ikaldus üle poole saagist. «Raps ikaldus täielikult, ainuüksi sealt sain kahju 90 000 krooni,» ütles Põldmäe.

Põldmäe sõnul kontrolliti tema põlde suvel, kuid nüüd pole võimalik enam kindlaks teha ikalduse suurust. «Olen andnud allkirja, et ei peta,» lisas ta. Põldmäel oli teravili maas 400 hektaril, ikaldushüvitist loodab ta saada maksimaalselt 100 000 krooni.

Riik jagab talunikele ikaldustoetustena 227 mln krooni. Kuna hüvituse taotlejaid on palju, võib summa ühe hektari kohta tulla alla 300 krooni.

Hüvitise saamiseks peab kahju olema üle 30% saagist. Hüvitise arvutamisele lisanduvad veel ka piirkondlikud ja eri viljasortide koefitsiendid. Kõige enam saavad hüvitist Lõuna- ja Ida-Eesti põllumehed, kõige vähem saarte ja Lääne-Eesti talunikud.

Põllumehed proovivad hüvitist välja petta

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised