Büroopindade rendileandja peab muutma oma käitumist

Eesti on küllaltki väike riik, mistõttu enamik muutusi toimub meil võrdlemisi kiiresti. See tähendab nii muutusi majanduses kui ka sellest tulenevalt muutusi inimeste suhtumises erinevatesse protsessidesse. Heaks näiteks on Tallinna börs. Kui eelmisel aastal pidas enamik inimesi börsi parimaks teenimisvõimaluseks ja seal tegutsevaid tegelasi geeniusteks, siis selleks aastaks on suhtumine sootuks muutunud.

Sama kehtib ka kinnisvaraturu kohta. Eelnevatel majanduse kiire tõusu aegdael renditi enamik büroopindu välja juba enne nende valmimist. Sel aastal on olukord muutunud. Aeglustunud on majanduse kasv ning seoses sellega ka firmade areng. Suuremat tähelepanu pööratakse kulude kontrollimisele ning ühe osana sellest püütakse piirata ka kulutusi büroopinnale.

Paljud büroopindade omanikud on leidnud end äkki situatsioonist, kus vabanenud büroopinda polegi enam nii kerge välja rentida. Kliendid on hakanud rohkem valima ja ka tingima. Küllalt sagedane on klientide väide, et nad üle 150--170 kr/m² ei maksa. Seda on näha ka tehingute statistikas. Kui aasta esimesel poolel oli kesklinna büroo ruutmeetri keskmiseks hinnaks 200 krooni kuus, siis viimase kolme kuu jooksul on see langenud 170--180 kroonile.

Uus situatsioon nõuab kindlasti ka uutmoodi lähenemist. Järgnevalt mõned soovitused, kuidas uues olukorras käituda.

Kasutage kogenud kinnisvaramaakleri abi -- soovitan teil mitte hakata tegelema kinnisvaravahendusega, mis ei ole teie põhitegevus. Sellega kaotate aega, mida oleksite võinud kasutada oma töö tegemiseks, ning ka raha ja närve, kuna ükski inimene ei saa olla professionaal igal alal. Kogenud maakler omab hulga potentsiaalseid kliente, kellele teie bürood kohe pakkuda. Tehingu toimumisel sõlmib ta korrektse rendilepingu, mis säästab teile tasu, mille te peaksite juristile maksma.

Olge paindlikud -- hea kliendi leidmisel olge valmis tema soovidele vastu tulema. Näiteks tehke kliendi jaoks vajalikud planeeringu muutused. Üks tähtis komponent, mis mõjutab rendi tulusust, on vakantsuskoefitsient (kui suure osa ajast on pind välja renditud). Kindlasti on parem oma pind kohe välja välja üürida, kui otsida pool aastat rentnikku ja kaotada selle perioodi renditulu.

Tehke pikem rendileping -- iga uue rentniku otsimine tähendab seda, et mingi aeg on teie pinnad tühjad. Normaalne kliendi leidmise aeg on kuni kolm kuud. Kui te sõlmite üheaastase rendilepingu, mille jaoks otsite kaks kuud klienti, olete kaotanud ligi 15% renditulust. Seega on mõistlik teha pikk rendileping natuke madalama rendihinnaga ja stabiilse kliendiga, kui kõrgema hinnaga ja juhusliku lühiajalise kliendiga.

Paljudes arenenud riikides peetakse rendihinnast isegi olulisemaks rendilepingu pikkust ja rentniku head majanduslikku seisu. Ette tuleb isegi seda, et rendileandja maksab rentnikule lepingu sõlmimisel kolme kuu rendisumma, kui rentnik on valmis sõlmima pika rendilepingu. Eriti tähtis on pikem rendileping neile omanikele, kes on võtnud projekti arendamiseks pangalaenu, mille igakuised maksed tuleb maksta vaatamata sellele, et pind seisab tühjalt.

Autor: Hindrek Leppsalu