• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telereklaamiturule operatiivsem info

    Järgmise kuu televaatajate arvu saab Eestis prognoosida, toetudes peamiselt BMFi päeviku-
    uuringule, mis laekub iga kuu 22.--24. kuupäeval. Näiteks jaanuari plaanid tehakse detsembris novembri andmete põhjal.
    Lätis aga paigaldas BMF Gallup Media tänavu detsembri alguses 250 televiisorile telemõõdiku, mille abil saab erinevalt päeviku-uuringutest värskeid andmeid programmide vaadatavuse kohta. Süsteem hakkab tööle juba selle aasta lõpus, võimaldades kasvõi järgmisel päeval teada saada eelmisel õhtul eetris olnud programmi menu.
    Peale lihtsa uuringu on tegemist meediavaluutaga (media currency), mille põhjal ostetakse ja müüakse reklaami. Seni ei olnud Eesti turul piisavalt raha telemõõdikute süsteemi investeerimiseks. Nüüd aga võivad Mediapooli tegevdirektori Raigo Piibari arvates meediaagentuurid või mõni telekanal BMFi ennetades initsiatiivi enda peale võtta.
    Raha on tulnud, sest aasta tagasi sõlmitud ETV ja erakanalite vahelise lepingu tulemusena on kommertskanalid tõstnud reklaami hinda 2,5 korda. Järgmisel aastal on plaanis seda veel 50% suurendada.
    BMF plaanib Eestis telemõõdikute projekti investeerida 1999. aasta teisel poolel, enne võetakse ette Leedu turg.
    TV3 reklaamiaega müüva firma Airtime direktori Antero Laanela sõnul saaks telemõõdikute kasutamisel telekava operatiivsemalt koostada ning programmiga oleks võimalik rohkem tööd teha. Värskete andmete omanik on erinevalt ühe-kahe kuu vanuse teabe valdajast ka usaldusväärsem reklaami eetriaja müüja.
    BMF Gallup Media juhatuse esimehe Margo Veskimägi väitel on telemõõdikute paigaldamise alginvesteering üle 3 mln krooni ning lisainvesteeringutele ja süsteemi töös hoidmiseks kuluks veel miljoneid kroone. Projekti tasuvusaeg on aga 3--5 aastat.
    «Eesti puhul on üks ebakindluse tegur näiteks telelitsentside lõppemine, samuti ebaselgus ETV ja kommertskanalite vahelise reklaamilepingu osas,» selgitab Margo Veskimägi Eesti mahajäämust teistest Baltimaadest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
ELMO Rendi aktsia püüdleb IPO hinna juurde tagasi
ELMO Rent teatas täna novembri tulemustest ning ka uuest ligi 20 protsenti kõrgema hinnaga aktsiaemissoonist. Aktsia hind vastas sellele korraliku tõusuga, saavutades maksimumiks päeval isegi üle 11protsendilise kasvu.
ELMO Rent teatas täna novembri tulemustest ning ka uuest ligi 20 protsenti kõrgema hinnaga aktsiaemissoonist. Aktsia hind vastas sellele korraliku tõusuga, saavutades maksimumiks päeval isegi üle 11protsendilise kasvu.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Selveri kullerid meenutavad koroonaaega: see oli laastav kogemus, meid ei väärtustatud
“See oli vaimne terror,” ütleb keset kõige tulisemat koroona-aega eSelveris töötanud kuller, kelle meelest kiusas ülemus sihilikult teda ja tema kolleege. Töökiusu spetsialisti sõnul on Selveri näide aga üks sellistest, kus töökiusust rääkida ei saa, isegi kui töötaja end kehvasti tundis.
“See oli vaimne terror,” ütleb keset kõige tulisemat koroona-aega eSelveris töötanud kuller, kelle meelest kiusas ülemus sihilikult teda ja tema kolleege. Töökiusu spetsialisti sõnul on Selveri näide aga üks sellistest, kus töökiusust rääkida ei saa, isegi kui töötaja end kehvasti tundis.