Erinevalt Põhjala riikidest, kus kiireid reforme tõukas tagant nii poliitiline konsensus kui välissurve -- suur valuutavõlg ning välisraha sissevoolu lõppemise kartus sundisid kiiresti lahendusi otsima -- Jaapanil sellist kiiret ei ole. Võla asemel on riigil välismaalt saada suuri summasid.
Mõistes aga pangandussüsteemi saneerimise tähtsust Jaapani ning kogu Aasia piirkonna väljatoomiseks sõjajärgse aja rängimast majanduskriisist, on Jaapani valitsus välja töötanud rea meetmeid nii majanduse elustamiseks kui pankade laenuprobleemide lahendamiseks.
Oktoobris võttis valitsus vastu hiigelpaketi (60 triljonit jeeni ehk 6,8 triljonit Eesti krooni) pankade saneerimiseks, kus 25 triljonit jeeni on eraldatud pankade kapitalibaasi toetamiseks, 17 triljonit hoiuste tagamiseks ning 18 triljonit nõrkade pankade riigistamiseks. Senimaani on riigi 18 suuremat panka lubanud sellest rahast kasutada vaid 5,8 triljonit jeeni, mis analüütikute hinnangul pole võlaprobleemi lahendamiseks piisav.
Oodatud lahendust pole toonud ka mitu majanduse turgutamiseks vastu võetud paketti, millest viimane ulatus 24 triljoni jeenini. Tänavu võib SKT kahaneda 2,6%, tulevaks aastaks ennustatakse nullkasvu.
Viimased sündmused on panganduskriisi toonud siiski uut lootust -- tavatu otsustavusega teatas Jaapani valitsus läinud nädalal Nippon Credit Banki natsionaliseerimisest. Oktoobris riigistati Long Term Credit Bank.
Selleks, et panganduse restruktureerimine ei jääks üksnes kosmeetiliseks iluraviks, peab meelemuutus toimuma ka Jaapani pankurite hulgas.
«Lausa hämmastav, et Jaapani pankurite hulgas pole kriisist märkigi. Enamik näib kriisi eitavat,» kommenteeris üks lääne pankur.
NCB saatus võib aga seda rahu kõigutada. «Paljud pangad on paanikas. Nüüd alustatakse reforme,» väitis üks Jaapani ametnik.