Jaan Männiku kinnitusel räägib 43 protsenti eraklientidest telefoniga nii vähe, et nendelt laekunud maksed ei kata Eesti Telefoni tehtud kulutusi. «Need on telefoniomanikud, kelle kuuarve on alla saja krooni,» täpsustas Männik.
Eesti Telefon teenib kliendi 50 krooni suuruse kuuarve pealt ilma käibemaksuta 42 krooni, rääkis Männik. Arve koostamine, väljasaatmine ja selle raha korjamine maksab kokku 14 krooni ehk kolmandiku kliendi kuuarvest, lisas ta.
Eesti Telefon kavandab järgmise aasta esimesel poolel sisse seada kõne alustamistasu, mis on 48 senti iga kõne pealt. Peale selle tõstab monopoolne sidefirma eraklientide kuumaksu analoogtelefonide kasutajatel 50 kroonile ja digitaaltelefonide omanikel 75 kroonile kuus. Eesti Telefoni abonentmaksude tõusu toetas kolmapäeval teede- ja sideministeeriumi tariifikomisjon.
Senine kuumaks on analoogtelefonide kasutajatel 38 krooni ja digitaaltelefonide omanikel 57 krooni.
Eesti Telefon ühtlustab kahe aasta jooksul telefonitariifid eraisikutele ja firmadele, millega lõpeb eraklientide doteerimine äriklientide arvel. «Selline toetamine on võimalik ainult monopoli tingimustes, aga see aeg saab varsti läbi,» sõnas Jaan Männik.
Eesti Telefoni valitsuses heaks kiidetud äriplaani järgi peab firma lõpetama tariifide ühtlustamise 2001. aastaks, kui lõpeb Eesti Telefoni kontsessioonileping.
Eesti Telefon maksis oma eelmise aasta 216,8 miljoni kroonisest puhaskasumist omanikele dividendidena kontsessioonilepinguga tagatud poole ehk 108,4 miljonit krooni.
1997. aastal maksis Eesti Telefon omanikele dividendidena 56 miljonit krooni.
Autor: Koit Luus