• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Banaanitüli ägeneb

    Euroopa Liidu ametnike sõnul on ELi ja USA konfrontatsioon viimane asi, mida Aasia ja Venemaa kriisist laastatud maailmamajandus praegu vajab. Mullu ulatus kahe bloki kaubavahetus 320 miljardile dollarile
    EL, kes tahab banaanitüli lahendada maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu, süüdistab USAd ühepoolsete meetmete rakendamises, mis õõnestab WTO põhimõtteid. EL taotleb WTO-lt seisukohta USA seadusele, mille alusel sanktsioonid kehtestati. Seadus annab USA-le õiguse reageerida riigi kaubandushuvide piiramisele vastumeetmete rakendamisega.
    USA süüdistab Euroopa Liitu, et too ei ole täitnud WTO 1997. a ettekirjutust, mis tuvastas, et ELi banaani-
    impordi reeglid soosivad bloki endisi kolooniaid Ladina-Ameerika tootjate ja USA vahendusettevõtete arvel ning nõudis reeglite muutmist.
    EL väidab, et bloki 1. jaanuarist jõustuvates uutes impordireeglites on ettekirjutusega arvestatud.
    USA kaubandusesindaja Charlene Barshefsky sõnul rakendab USA Euroopa Liidu vastu sanktsioone, sest viimane on korduvalt kõrvale heitnud katsed probleemi läbirääkimiste teel lahendada.
    Kokku puudutavad esmaspäeval avalikustatud sanktsioonid ELi eksportkaupu 501 miljoni ECU väärtuses. 119 miljonit sellest langeb Suurbritannia, 105 miljonit Itaalia, 95 miljonit Prantsusmaa ja 70 miljonit Saksamaa kaupade arvele.
    Nimekirjast on välja jäetud Taani ja Hollandi kaubad, sest need riigid hääletasid juunis ELi uute banaaniimpordi reeglite vastu.
    Sanktsioonid tehti teatavaks pärast seda kui USA presidendi Bill Clintoni ja ELi presidendi Jacques Santeri kohtumine läinud reedel kaubandusvaidlusesse lahendust ei toonud.
    Sanktsioonid puudutavad 16 kaubagruppi alates küpsistest, küünaldest, tekstiilitoodetest, kohvi-
    masinatest ja käekottidest kuni tööstuse pooltoodeteni. Lisaks võib Washington nimekirja lisada ka sealiha ja muid põllumajandussaadusi. Sanktsioonid on väidetavalt samas suurusjärgus USA kahjuga ELi banaaniimpordi piirangutest.
    ELi piirangute tõttu on USA banaanikompanii Chiquita Brands International osakaal ELi banaaniimpordis kahanenud 40 protsendilt vähem kui 20 protsendile. Samas ei usu Wall Streeti analüütikud, et sanktsioonid üksi trendi murda suudaksid. Ainult see, kui kaitsetollidest kahju kannatavad ELi firmad sunnivad poliitikuid banaaniimpordi reegleid ümber vaatama, on muutus võimalik.
    Autor: REUTERS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.