Euroopa keskpank

Intressikoridor on laiem, kui turud ootasid. Turud arvasid, et see tuleb üheprotsendiline, kuid tegelikult on 2,5protsendine.

Refinantseerimismäär fikseeriti 3% tasemel juba 3. detsembril, kui enamik eurotsooni riikide keskpanku alandas selle 3 protsendile. Keskpanga president Wim Duisenberg vihjas, et uut intressialandamist tuleva aasta esimesel poolel ei ole oodata. Eurode deposiidimääraks on 2% ja lombardimääraks 4,5%.

Duisenberg ütles pärast nõukogu istungit, et intressikoridor on märgatavalt ebasümmeetriline. Seal on rohkem ruumi intressi tõstmisele kui alandamisele.

Tuleva aasta rahaliidu alguse esimesel kolmel nädalal kehtestatakse 0,5% suurune intressikoridor, mille alampiir on 2,75% ja ülempiir 3,25%. Erakordselt kitsas ehk 0,5protsendine algkoridor ei jäta turuintressidele suurt liikumisruumi.

Keskpanga eesmärk ongi luua rahaliidu algusele rahulikud olud ja aidata turuosalistel kohaneda euroga rahaliidu alguspäevadel.

EKP nõukogu ei täpsustanud, kas intressikoridor liigub automaatselt, kui karmistatakse rahapoliitikat, või tehakse seda repomäära abil. Järelikult on tõenäoline, et edaspidi teeb nõukogu intressikoridori ja selle sees oleva repomäära kohta eraldi otsuse. Intressikoridori või ainult selle üht serva nihutades võib nõukogu eelnevalt turgu informeerida rahapoliitika suunast. Kui EKP alandaks näiteks järgmine kord koridori ülaserva 4 protsendile, siis oleks see rahaturgudele signaaliks rahapoliitika lõdvendamisest. Euroopas on nõnda toiminud Saksa ja Rootsi keskpank.

EKP deposiidi- ja lombardimäärad loovad piirid lühiajalistele turuintressidele. Lombardimäär on kõrgeim piir, millest turuintressid ei või kõrgemale tõusta, sest selle intressiga saavad pangad laenu keskpangalt. Deposiidimäär on jällegi alumine piir, millest allapoole need langeda ei saa, kuna selle intressiga saab teha keskpanka riskivaba deponeeringu.

Pärast viimast EKP nõukogu otsust on rahapoliitiline põhistruktuur valmis. Järgmine kord tuleb EKP nõukogu kokku 7. jaanuaril.

Autor: REUTERS