Sulev Oll • 4 jaanuar 1999

Maksab nõrkade kohtade teadmine

Eesti päästeteenistus on vaene ja pidevas ümber-

korraldamises. Üleminek ühtsele häirenumbrile 112 seisab raha taga. Teenistused vaidlevad selge reglemedi puudumise tõttu omavahel, kes haige või õnnetuses kannatanu juurde peaks sõitma

Kõik need puudused tekitavad soodsa võimaluse erapäästjate turuletulekuks. Erafirma eelised on silmnähtavad: võimalus investeerida kaasaegsesse tehnikasse, ka väga erilisse ja kallisse pääste-

tehnikasse, ning töötajate koolitusse. Ilmselt tulevad erapäästetöötajate palgad kõrgemad kui riiklikel ja seega ei teki raskusi sobivate inimeste leidmisega.

Samas näeb riigi päästeamet erastruktuure tegutsemas pigem üksikuil töölõikudel, mis riiklikust pääste-

teenistusest katmata. Siia kuuluvad eelkõige õnnetusjärgsed tööd, näiteks tulekahjus kannatanud hoonete kaitsmine edasise hävingu eest.

Alasid, kuhu erastruktuurid lahedalt tegutsema mahuks, on teisigi. Need tuleb aga ettevõtjatel endil leida, sest vaevalt praegused päästejuhid seda informatsiooni tulevastele konkurentidele jagama hakkavad. Küll aga võib leiduda üksikuid päästetöö entusiaste, kes oma seni teostamata ideede teokstegijaina näevad just eraettevõtjaid.

Hetkel kuum