Ametiühingute boikotiaktsioonid kahjustavad Eesti transiitkaubandust

ASi Eesti Merelaevandus (EML) äriplaan näeb ette kontsentreerida tähelepanu Läänemere ja Põhjamere liinilaevandusele, täpsemalt ida-läänesuunalisele transiidile. Oleme siin vanad tegijad, kuid laevaliinid vajavad arendamist.

Transiitveod, mis kulgevad mööda Läänemere ja Põhjamere veeteid, on atraktiivsed suurematele laevandusfirmadele. EML seob oma veod põhiliselt Eesti sadamatega.

Arvestades kaubakoridoride mitmekesisust, tahame kanda kinnitada ka näiteks Riias ja Peterburis. Ei saa kahelda, et Soome laevandusfirmad orienteeruvad põhiliselt Soome sadamatele, saavad nad seal ju olulisi soodustusi.

Kui Soomes algatatud aktsioonid on ametiühingule edukad, võib karta, et neid jätkatakse ka teiste Eesti laevade vastu. Aktsioonidega kahjustatakse oluliselt Eesti laevandusfirmade osa transporditurul teiste riikide kasuks, kes suunavad kaubad oma riigi sadamate kaudu.

Kuna Eesti laevandusfirmadel puudub praegu oma tankerlaevastik, ei mõjuta ülal öeldu naftatransiiti, kuid mõjutab kindlasti üha kasvavat konteinertransiiti. Küsimus peaks huvitama ka ASi Tallinna Sadam ja sadamaoperaatoreid, kes laadivad konteinereid ja ro-ro-kaupu. 1998. a vedas Eesti Merelaevandus Tallinna Sadama sadamate kaudu 47 069 konteinerit ja 14 543 treilerit. Üldse vedas EML Euroopa liinidel läinud aastal 69 473 konteinerit ja 18 929 treilerit. Muuga sadamas rajatakse uus konteinerterminaal.

Nagu selgub, võib kahe laeva vastu algatatud boikotiaktsiooni tagajärjeks olla tõsine majanduspoliitiline probleem. See on ka üks põhjus, miks EML taotleb riigivõimu kiiret ja jõulist sekkumist.