Eestis napib logistikakoolitust
Möödunud aastal läbiviidud EMORi uuringus teatas vaid 4% küsitletud ettevõtetest, et osalevad logistikaalasel koolitusel. Koolituse soovijatel on raske leida sobivat õppust. Eesti suurima õlletootja Saku õlletehase personalijuht Anu Õun tunnistab, et logistikaalast koolitust pakutakse Eestis vähe ja midagi sobivat on siit raske leida.
Sobivate koolitajate leidmine on Saku õlletehases personalijuhi ülesanne. Üksuse juht on arenguvestluste põhjal koostanud oma osakonna töötajate erialase koolituskava ja edastanud selle personalijuhile. Personaliosakond kogub kokku vastava koolituse pakkujad ja nende hinnatasemed ning lisab teadaoleva taustmaterjali iga koolitaja ja tema kursuse kohta. Seejärel otsustab allüksuse juht koos töötajaga, milline pakkumine valida. Personaliosakonda esitatakse hiljem tagasisidena informatsioon, millisel koolitusel käidi, mis temaatikat see puudutas ja antakse omapoolne hinnang.
Saku õlletehasele tundub kergem leida vajalik koolitus välismaalt kui Eestist. «Oleme avastanud, et kõige lihtsam võimalus on minna oma partneri juurde ja vaadata, kuidas tema ettevõtetes asi toimib, tehes sellest enda jaoks parima võimaliku variandi,» räägib Õun. Saku õlletehase ostujuht käis möödunud aastal Ringnesi õlletehastes paari nädala jooksul tutvumas ostulogistikaga. Ka Eestist leiti üks sobiv kursus. Väljaveotalituse juhataja osales Logistika Maja koolitusel «Logistika ja turundus».
Logistikakoolituse osatähtsus Eesti ettevõtete seas lähitulevikus suureneb. Eesti tööjõuturul ei ole piisavalt logistikaharidusega inimesi. Hulgifirma Smarten pidi möödunud aastal logistikadirektorit otsides tunnistama sobimatuks kõik 40 avalduse esitanud kandidaati. Lõpuks osteti rahvusvahelise logistikakonsultatsioonide firma MH Tallinn konsultant. Logistikakonsultante on aga Eestis vähe, mistõttu on möödapääsmatu endale kaadri väljakoolitamine. Seda tõestab ka EMORi uuring, mille järgi kasvab lähiajal logistikakoolitusest osavõtvate ettevõtete arv viiekordseks.
Mina tegelen ladustamise ja valmistoodangu väljaveoga. Päris selle valdkonna koolitust, mis kitsalt mind huvitavat osa hõlmaks, polnudki Eestist leida.
Osalesin siiski Logistika Maja koolitusel «Logistika ja turundus» -- nelja nädala jooksul iga nädal üks päev. Kursus algas üldteoreetiliste loengutega logistika olemusest, ajaloost jne. Lõpuosa oli spetsiifilisem ja puudutas laomajandust, ladudes kasutatavaid mehhanisme jne.
Üldteoreetiline baas on väga oluline ja selle sain ma Logistika Maja kursuselt kätte. Praktilises elus on seda aga rakendada väga raske. Olen käinud uurimas ka kogemusi meie omanikfirma teistes tehastes Soomes ja Rootsis. Eluline kogemus, kuidas on asjad korraldatud teistes tehastes, annab parema pildi kui loengud.
Meie personaliosakonna ees tuleb müts maha võtta, kuna nad teevad kõik endast sõltuva. Kui inimene on mingilgi määral võtmepositsioonil, kus ta peab otsustama midagi töökorralduslikult, siis reeglina leitakse talle ka vajalik koolitus. Kui seda ei ole Eestis saadaval, siis leitakse välismaalt.
Vähene osalemine logistikaalastel koolitustel on võrreldav sellega, et importöörid-eksportöörid suunavad ka puhtale väliskaubanduse koolitusele väga vähe inimesi. Arvatavasti on logistika suhtes põhjendamatu üleoleku tunne -- logistikas on kõik nii lihtne, seal ei ole mingeid probleeme.
Saku õlletehase koolitussüsteem on omamoodi mõjuv süsteem. Kui koolitusvajadus hakkab pihta koolitatava enda huvist, siis on tõenäoliselt ka osalus efektiivsem. On ju ka teistpidi variante. Ettevõttes planeeritakse mingi koolitusraha ja siis vaadatakse, kellele jagatakse.