Kinnisvaraturullõpeb kaevikusõda
Meenutagem, et veel enne, kui keegi oskas börsikrahhi ette näha, hakkas esimesi negatiivseid signaale tulema just pangandusest. Oleks loogiline, kui esimesed head uudised pangandusest kuulutaksid ka positiivsema trendi algust majanduses. Hansapanga hea uudis mõjutabki üldist majanduskliimat esiotsa rohkem psühholoogilises plaanis, kuid kohe ja otseselt on selle mõju tuntav kinnisvaraturul.
Kinnisvaraturg oli peaaegu väljasurnud, sõlmiti üksikuid ostu-müügitehinguid. Prognoositud suurt hinnalangust siiski ei tulnud, käis kaevikusõda, kus kumbki pool -- ei ostja ega müüja -- järele ei andnud. Intresside alandamine aitab kinnisvaraturu surnud punktist üle.
Kinnisvaramaaklerid ennustavad tehingute arvu kasvu kuni viiendiku võrra, mitte rohkem, ja seda seni, kuni laenu tagasimakse suhet töötasusse -- Hansapangas on see 45% -- ning omafinantseerimise osakaalu -- praegu 40% -- soodsamaks ei muudeta.
Uut lootust saab heast uudisest ka ehitusettevõtlus, sest see tõotab ehitustegevuse elavnemist. Samuti muutub kergemaks varasemate laenude refinant-
seerimine. Ning muidugi mõjub uudis soodsalt uudise avaldajale, Hansapangale. Eluasemelaenuportfelli maht kasvab Hansapangas ligi 15 protsenti.
Samas on eluasemelaenude osakaal panga laenuportfellis väike. Majandus toibuks kiiremini, kui kahaneksid ka ettevõtlusele antavate laenude intressid. Äripäeva prognoosi kohaselt ei juhtu see enne kevadet.
Kui Hansapanga eeskuju järgivad teised pangad, võib eluasemelaenu intressi alanemisele järgneda üldine intressitaseme langus prognoositust varem. Hansapanga peamine konkurent Ühispank on aga teatanud, et raharessursi puudumisel ei lähe ta intresside langetamisega kaasa.
Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul oleksid kroonilaenude intressid panganduse usalduskriisi ja Venemaa sündmuste mõjul tõusnud 40 protsendi tasemele, Rootsi pankade tulek päästis Eesti majanduse kõige hullemast. Siiski ei hakanud olukord laenuturul vaatamata Rootsi kroonide saabumisele sügisel kohe paranema.
Pankadel ei olnud selgust, kuidas tagasilöögid majanduses neid ja Eesti ettevõtteid mõjutavad ning kas Eesti krooni kurss jääb püsima.
Nähtavasti kujuneb Hansapanga halbade laenude osakaal arvatust väiksemaks ja pank saab julgemini arendada oma ühte põhitegevust, laenamist, mis vahepeal soikus. Et Hansapank just eluasemelaenudest alustas, on mingil moel ka märk, et pank usub taas krooni tugevusse.
Pessimistliku stsenaariumi järgi võivad laenuintressid jääda alla lühikeseks ajaks, mis ei mõjuta majandust märkimisväärselt. Optimistliku variandi järgi alaneb üldine intressitase. Seejuures alanevad deposiitide intressid, mis pole hoiustajatele kõige meeldivam kuulda, kuid samas võib see suurendada huvi raha börsile investeerimise vastu ja viia aktsiahinnad tõusule.