Sillamäe vabatsoon sai valitsuse loa
«Investorid on nimetanud, et selline otsus vähendab lokaalset riski ja suurendab investeeringu tegemise tõenäosust,» kommenteeris eile Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi. Vabamajandustsooni eelised riigi muude piirkondadega võrreldes seisnevad selles, et vabatsoonis paiknev tootmisettevõte on vabastatud maksudest tehasesse toodud toorainelt.
Ekspeaminister Tiit Vähi osalusega muldmetallide tehas Silmet on olemuselt klassikaline vabatsooni tööstusettevõte, kes impordib suure osa oma toorainest ja ekspordib kogu tehases valmistatud toodangu. Eritsooni rajamisel garanteerib Silmet ettevõtte nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul vabatsoonis vajaliku infrastruktuuri, valve ja Sillamäe sadama väljaarendamise.
Vähi väitis kuu aega tagasi, et huvi Sillamäele investeerimise vastu, eeskätt transiidisadama ehituseks on ilmutanud paljud välisinvestorid. Enne lepingute sõlmimist ei soovinud Vähi investorite nimesid ja võimalikke loodavaid tööstusvaldkondi nimetada.
Neeme Jõgi kinnitas, et tänu maksuvabastusele saab Silmet käibesse juurde 2--2,5 miljonit krooni, mis on seni piiril tasutava käibemaksu ja hiljem eksportimisel tagasi saadava summa tõttu pidevalt käibest väljas. «See ei ole peamine eesmärk, idee on muuta see piirkond atraktiivseks,» rääkis Jõgi.
Vabamajandustsooniks kuulutatav territoorium on 500 hektarit. AS Silmet Grupp teatas eelmise aasta märtsis Sillamäe sadamasse naftatöötlemistehase ehitamisest koos kahe Venemaa naftakontserniga. Tehase ehitamine maksaks 120--140 miljonit USA dollarit kinnitas Neeme Jõgi toona.
«Loodame, et regionaal-poliitiliselt ja töökohtade loomisel on Sillamäe vabatsoonil suur perspektiiv,» kommenteeris eilset otsust majandusminister Jaak Leimann. Ta kinnitas aga, et veel ei saa öelda, kui palju uusi töökohti võib selles piirkonnas aasta jooksul lisanduda või milline firma võiks Sillamäel tootmist alustada. «Pigem on see eelduste loomine,» lisas ta.
«Äris, kus on tegemist suurte investeeringutega, ei toimu ülepeakaela midagi,» lausus Neeme Jõgi. Ta rääkis, et vabamajandustsooni tootmisettevõtete üks eesmärk on vääristada toorainet, mida Venemaa valuutanappuse tõttu ohtrasti eksportima peab, teisalt võimalust toota lääne kaupu Vene turule 25 kilomeetri kaugusel piirist. «Ma ei näe mingit vahet, kas tuleb makaroni- või autotehas,» lausus Jõgi.
Peale maksude, mida riik saab uute töökohtade loomisel, tekib ühe suure investeeringuga ahelreaktsioon, leidis Jõgi. Ta tõi näite, et sigaretitootja Philip Morrise tehas Klaipedas on Leedu riigile tulevaste välisinvesteeringute mõttes olulisem kui selle tehase toodang.
Vabatsoonile ei ole vastuseisu, kui jätta mängust välja teatud isikud, lausus rahandusminister Mart Opmann. «Tiit Vähi nimi oli otsustamisel pigem miinuseks,» täpsustas ta.
Opmann ütles, et poliitilistel kaalutlustel võib vabatsooniga kaasneva sadama väljaehitamine Sillamäel anda Venemaale signaali mitte jätkata Luuga sadama ehitamist.
Sillamäele rajatav vabamajandustsoon on Eestis teine, esimene loodi eelmisel aastal Muuga sadamas. Esimest korda tegi ettepaneku rajada Sillamäele vabamajandustsoon Silmeti eksjuht Priit Saksing 1997. aasta aprillis.
ASi Silmet turuosa haruldaste muldmetallide tootmisel on maailmas 3 protsenti, ettevõtte kuukäive on umbes 25 miljonit krooni.
Autor: Koit Luus